Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega

Allikas: TiigriÕpe

Jump to: navigation, search

Terje Väljataga, Kai Pata, Ele Priidik

Sisukord

Milleks mulle õpikeskkond?

Õpikeskkond mängib olulist rolli nii õppimisel kui ka õpetamisel. Õpikeskkond, mis muutub mitmeid kordi õppijate haridustee jooksul (lasteaed, põhikool, keskkool, ülikool), peab looma võimalused õppimiseks, eneseväljenduseks ning toetama õppija arengut. Varem võis väita, et õpikeskkonna peamiseks loojaks ja kujundajaks on õpetaja. Tema vastutas selle eest, et õppijat ümbritsev keskkond oleks eakohane ja sobivate õpitegevustega. Nüüd on õpikeskkonna kujundamisse hakatud üha enam kaasama ka õppijaid. Vaid nii saab luua õppijakeskset ning õppija huve arvestavat keskkonda, milles on võimalik läbi viia huvipakkuvaid õpitegevusi käepäraste vahenditega. Kuigi õppija roll õpikeskkonna loomisel järjest kasvab, ei tähenda see seda, et õpetaja panus õpikeskkonnast täielikult kaob. Pigem võib õppija keskkond põimuda õpetaja keskkonna elementidega.

Seoses tehnoloogia arenguga saame rääkida nii füüsilisest, reaalses elus funktsioneerivast õpikeskkonnast (nt klassiruum), virtuaalsest õpikeskkonnast (nt õppija poolt kasutatavad arvutiprogrammid) kui ka hübriidsest ehk laiendatud õpikeskkonnast, milles põimitakse tegelikku ja virtuaalset reaalsust (nt geokoordinaatide kasutamine oma piltide salvestamisel veebikeskkonnas). Olenemata keskkonna omapärast (reaalne, virtuaalne, hübriidne) jääb õpikeskkonna peamine roll samaks: motiveerida õppijat, pakkuda õpitegevuseks ja loovaks eneseväljenduseks vajalikke võimalusi ning toetada püstitatud eesmärkide realiseerimist. Konstruktivistlikes õpikeskkondades on oluline, et õpikeskkond võimaldaks luua uusi tähendusi, suhelda ja töötada koos teiste õppijatega, jagada informatsiooni, saavutada ühtekuuluvustunne, kehtestada koostööks vajalikke reegleid ja võtta omaks uusi rolle.

Igal õppijal on seoses õpikeskkonnaga ootused ja lootused. Kõigil meil tekib oma ettekujutus, kuidas mingis keskkonnas võiks õppimine toimuda ning mil moel õpitegevused läbi viiakse. Õppijate ootused määravad suuresti ära selle, kuidas nad oma õpikeskkonda hiljem tajuvad ning seal käituvad. Uurimused on näidanud, et õppijate õpikeskkonna tajumine mõjutab õppimise efektiivsust (Entwistle, 1991). Eduka õppimise aluseks on õppijate ootuste ja õpikeskkonna tajumise võimalikult suur ühtivus. Seetõttu on oluline kaasata õppijad oma õpikeskkonna loomisse, et kujundada see võimalikult sarnaseks õppijate endi ootustele.

Järgnevad peatükid keskenduvad peamiselt virtuaalsete õpikeskkondade loomisele ja kujundamisele. Antakse ülevaade suletud (praegused, nö institutsionaalsed õpikeskkonnad) ja avatud (hajutatud struktuuriga ja personaalsed) õpikeskkondadest.

E-õppekeskkondade põlvkonnavahetus?

Spetsiaalselt e-õppe ja -õpetamise läbiviimiseks on loodud veebirakendused ehk õpihaldussüsteemid, mis pole ainespetsiifilised vaid võimaldavad läbi viia mitmesugust õppetööd. Tüüpilises õpihaldussüsteemis on õppematerjalide ja viidete paigutamise ja järjestamise võimalused, ülesannete esitamise ja testide koostamise ning edastamise ning hindamise võimalused ning õppejõud saab õppijaga individuaalselt suhelda. Ühiseks õppimiseks on enamjaolt kasutusel foorumid. Eesti ülikoolides ja koolides hakati õpihaldussüsteeme e-õppes kasutama kasutama kümmekond aastat tagasi. 1998. aastal võeti TÜ arvutiteaduse instituudis õppetöö ja täienduskoolituse läbiviimiseks kasutusele veebipõhine õpikeskkond WebCT. 2002. aastal loodi Tallinna Pedagoogikaülikooli haridustehnoloogia keskuses esimene versioon konstruktivistlikust õpihaldussüsteemist IVA. Need keskkonnad on hetkel Eestis enim kasutusel kõrgkoolides e-õppe toega kursuste läbiviimiseks. Koolide jaoks valimis 2004. aastal Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskuses Tiigrihüppe Sihtasutuse toel samalaadne veebipõhine õpikeskkond VIKO. VIKO eesmärk on muuta õppematerjalid, õppetööd puudutav info ja ajakava õpilastele veebis kättesaadavaks. Samuti pakub keskkond suhtlemisvõimalusi foorumite näol. VIKO keskkonnaga saavad koolid soovi avaldades ühineda (vt. [1], [2]). Laialdaselt kasutatakse Eestis e-kursuste loomiseks ja läbiviimiseks ka vabavaralist e-õppe keskkonda Moodle (Modular Object-Oriented Dynamic Learning Environment). Koolidel on Moodle't võimalik kasutada Tiigrihüppe Sihtasutuse poolt pakutava HAVIKEse [3] teenuste vahendusel.

Veel äsja peamisteks e-õppe keskkondadeks olevate õpihaldussüsteemide kõrvale on aga juba tulemas uued paindlikud võimalused. Viimasel ajal on palju kõneainet tekitanud muutused veebi kasutuses, kus tehnoloogiline revolutsioon on asendunud sotsiaalse revolutsiooniga (Downes, 2005). Seni peamiselt väikese seltskonna poolt informatsiooni pakkuvale veebile on lisandunud teine oluline funktsioon – iga kasutaja saab veebi ise uue informatsiooniga täiendada (Gillmore, 2004). Enam ei keskenduta vanadest tuntud allikatest informatsiooni otsimisele, vaid tähelepanu on pööratud uute tööriistade leidmisele, et koondada ja kombineerida sisu innovatiivsel ja kasulikul viisil (MacManus & Porter, 2005). Olulisemad suunad on personaalsete kodulehtede asendumine blogidega, mis täidavad isikliku või ka rühma päeviku rolli; taksonoomiate asendumine folksonoomiatega; informatsiooni avaldamise võimaluste avardumine läbi interaktiivse osalemise ja ühisloome (nt wikides). Kogukondlikult kirjutatav võrguentsüklopeedia Wikipedia, blogid ja RSS-tehnoloogia on kujunemas baasiks järgmise põlvkonna e-õppekeskkondade loomisel.

On ilmne, et veebi arengul on oma mõjud ka e-õppele ja isiklikele õpikeskkondadele. Järk-järgult väheneb keskselt hallatud õpihaldussüsteemide kasutus, andes ruumi personaalselt kombineeritavatele ja paindlikele keskkondadele, milles saab üheskoos osaleda interaktiivsete kogukondade tegevustes, luua nii teadmisi kui ka personaalseid õpivõrgustikke (Parkin, 2005).

Kui siiani vastutas e-õppes enamasti õppesisu tootmise eest õppeõud, kes paigutas õppematerjalid suletud õpikeskkondadesse, siis nüüd iseloomustab e-õpet suurem õppijate autonoomsus - neil on enam võimalusi ise luua õppeprotsessis kasutatavaid materjale ning neid kaaslastega jagada. Tõusnud on kommunikatsiooni roll õppetegevustes. Oma teadmiste arutamine kaaslastega loob võimalused ka paremaks enesereflektsiooniks ja personaalseks arenguks. Õppijad on õpitegevustes senisest aktiivsemad, neil on suurem vabadus õppida seda, mis neile huvi pakub ja valida personaalsemad õpiteed. Seoses koostöös õppimisega tähtsustatakse kogukondade ja sotsiaalsete võrgustike loomist õppe-eesmärkidel. Uus sotsiaalne veeb pakub igaühele võimalusi avatud õpikeskkonna loomiseks, mis ei sõltu kesksest haldamisest. Erinevalt suletud õpihaldussüsteemidest, milles õppija roll õpiprotsessi ja õpikeskkonna kujundamisel on minimaalne, võimaldab sotsiaalse veebi elementide kasutamine arendada iseseisvalt oma õpikeskkonda kujundavaid õppijaid, kes oskavad igas olukorras leida endale sobivad õpikeskkonnad ega sõltu kesksetest süsteemidest.

Suletud keskkonnad

Praegu on koolides kasutusel keskkonnad, mis aitavad hallata ja organiseerida õpetajate tööd, näiteks internetipõhine õppeinfosüsteem eKool. Mõned koolid on katsetamas ka VIKO-t. Tegemist on „kolmandate“ isikute poolt kontrollitavate süsteemidega, mis on loodud eesmärgiga hõlbustada peamiselt õpetaja tööd. Selliseid eraldiseisvaid keskkondi iseloomustab minimaalne või olematu koostalitusvõime teiste süsteemidega. Nii õpetaja kui ka õppija tegevused jäävad antud keskkonna piiresse, kus tihtipeale puudub ligipääs ka samas keskkonnas olevate teiste ainetega seotud tegevustele. Seega ei ole suletud mitte ainult terve keskkond, vaid tihtipeale ka selle erinevad osad.

Tavaliselt on õppijad ja õpetajad sunnitud kasutama ühte keskselt nende koolis kasutusel olevat õpihaldussüsteemi (nt VIKO), olenemata sellest, kas konkreetne keskkond sobib nende isiklike harjumuste ja tõekspidamistega. Õpihaldussüsteemide peamine taotlus on organiseerida õpitegevused ja -sisu õppijale arusaadavalt ning lihtsustada õppejõu tööd. Õpihaldussüsteemid püüavad õppimist hallata ja organiseerida, integreerides ja süstematiseerides õppija eest võimalikult suure osa õpikeskkonnast ja õpitegevustest. Kogu õpitegevus, materjalid, testid ja töövahendid, mida kasutatakse, on ühes kohas ja õppija ei pea ise oma õpiprotsessi kujundamist juhtima. Õpihaldussüsteemi poolt ette antud raamid ja struktuur toetavad õpetaja- ning materjalikeskset lähenemist, kus õpetaja dikteerib õppeprotsessi, määrab ära ressursid ja tegevused. Keskkonna haldamine toimub läbi „kolmandate“ isikute, kes võivad olla tülikaks vahelüliks õpetaja ja keskkonna vahel. Ühe õpihaldussüsteemide puudusena nähakse ressursside ja materjalide piiratud kättesaadavust pärast kursuse või kooli lõpetamist. Koolist lahkudes puudub nii õppijal kui ka õpetajal ligipääs materjalidele ja varemtehtule. Lisaks on sellised keskkonnad kindla struktuuriga ja võimaldavad ainult piiratud hulka tegevusi.

Kokkuvõtvalt võib nentida, et õpihaldussüsteemide rakendamine e-õppes on palju mõju avaldanud just õppetöö administratiivsetele aspektidele (nt õppematerjali ja -tegevuste parem organiseeritus ning kättesaadavus õppijale, hindamise automatiseerimine jne), kuid tunduvalt vähem mõjutanud õppijakesksete konstruktivistlike õpetamismeetodite rakendamist.

Avatud keskkonnad

Suletud õpikeskkondade, õpisüsteemide ja õppes kasutatavate tööriistade/tarkvara kõrvale on tekkimas avatud ja vabalt kättesaadav sotsiaalne tarkvara (blogid, wikid, vookogud jt). Sotsiaalse tarkvara mitmeid vahendeid saab edukalt kasutada uue põlvkonna õpikeskkondade loomiseks.

Kui suletud keskkondades on integreeritud erinevad töövahendid (nt foorum, materjalikogu, hindamine jne.) ühte eraldiseisvasse süsteemi, siis teine võimalus on eraldada eri eesmärke täitvad töövahendid mitmeks iseseisvaks vahendiks. Eesmärk on toetada iga õppija vajadusi, st pakkuda õppijatele „töövahendite kasti“ erinevate kombineerimisvõimalustega. Need mitmekülgsed töövahendid seal tööriistakastis on omavahel mingil määral koostoimivad, kuid samas esindavad selgelt erinevaid lahendusi, mida saab kasutada vastavalt vajadustele.

Avatud (hajutatud ülesehitusega) keskkonna all mõeldakse mitmetest vabatarkvaralistest vahenditest loodud keskkondi, kus infovooge võib ühest vahendist teise tõmmata vastavalt kasutaja huvidele ja eesmärkidele ning erinevad õpitegevused on jagatud paremini sobivate vahendite vahel. Võrreldes suletud ja struktureeritud õpikeskkondade ning tööriistadega, puudub sellistes keskkondades keskne ja staatiline tsentrum ning tegevusruum. Pigem on need keskkonnad pidevas muutumises ja arengus tänu kasutajate hetkevajadustele. Hajutatud ülesehitusega keskkondi iseloomustab avatus ja kättesaadavus, mis võimaldab keskkonna kasutamist igal ajahetkel. Sellised keskkonnad on kasutaja enda poolt hallatavad ja kontrollitavad. Argument, miks kasutada eraldiseisvaid töövahendeid ehk siis hajutatud ülesehitusega keskkondi, on pigem pedagoogiline. Õppimine on individuaalne, dünaamiline ja pidevalt muutuv protsess, mistõttu õpitegevuste täielik planeerimine ja struktureerimine õppija jaoks õpetaja poolt on mõeldamatu. Avatud keskkond pakub paindlikku ja individuaalset lähenemist õpitegevustele ja õpikeskkonnale, kus õppija/õpetaja saab valida, millise vahendi abil oma järgmist tegevust teostada.

Kuna hajutatud ülesehitusega keskkonnad koosnevad avatud, vabalt kättesaadavatest vahenditest, siis nende peamine eelis seisneb selles, et materjalide ja info vaatamiseks ning kommenteerimiseks ei pea keskkonda sisenema salasõnade abil. Küll aga on vaja salasõna keskkonna enda haldamiseks. Siinkohal tulebki välja peamine eelis: sotsiaalne tarkvara lubab infot esitada nii suletult kui avatult. Keskkonna haldaja saab ise määratleda, kes pääsevad infot lugema, täiendama, postitusi tegema, st nii õpetajal kui ka õppijal on suuremad võimalused olla oma keskkonnas info haldaja ja omada kontrolli. Avatud keskkondi iseloomustab paindlikkus ja lihtsus. Sellised keskkonnad koosnevad väikestest osadest ehk erinevatest sotsiaalse tarkvara vahenditest ning kasutusel on täpselt selliste funktsioonidega vahendid, mida hetke situatsioon nõuab. Pärast seda, kui õpetaja on omandanud teatud sotsiaalse tarkvara kokkuliigendamise tehnilised põhimõtted (nt vood, märksõnad, voogude kokkusegamine), on ta võimeline vabalt valima suure hulga tarkvaralahenduste hulgast ja neid ise kokku seadma oma õpikeskkonnaks.


Näide: Web 2.0 kooli raamatukogu ja seos teiste ainete tundidega

Autor Ele Priidik, Paide Gümnaasiumi raamatukoguhoidja ja informaatikaõpetaja [4]

Paide Gümnaasiumis on sotsiaalset tarkvara rakendatud kooli õpiruumi sidumiseks ja interaktiivsemaks muutmiseks. Kooli raamatukogus võeti kasutusele mitmed sotsiaalse tarkvara vahendid, mida seejärel kasutati 11. klassi kirjandustunni läbiviimisel.

Esmalt lõi kooli raamatukoguhoidja lisaks RIKSWEB-raamatukoguprogrammile [5] raamatukogule veebilehe, sotsiaalse järjehoidja, virtuaalse raamaturiiuli ja virtuaalse raamatukogu kontod:

  • Paide Gümnaasiumi raamatukogu [6]
  • Paide Gümnaasiumi raamatukogu sotsiaalne järjehoidja [7]
  • Paide Gümnaasiumi virtuaalne raamaturiiul [8]
  • Paide Gümnaasiumi virutaalne raamatukogu [9]

Nii muutus raamatukogu hübriidseks õpikeskkonnaks, kus reaalses keskkonnas loetavaid raamatuid saab täiendada kasutajate poolt virtuaalses keskkonnas mitmesuguse lisainfoga - märksõnade, annotatsioonide ja sotsiaalsete soovitustega. Kirjandustunni eesmärgiks oli siduda õpikeskkond kirjanduse ainetunnis, kooli raamatukogu virtuaalne hübriidne õpikeskkond ja õpilase personaalne õpikeskkond üheks virutaalseks õpiruumiks. Kirjanduse tundides soovitatud ja läbi arutatud kirjandus, raamatukogu poolt pakutav teos ja õpilase huvi lõid tegevusele raami. Õpilase jaoks on kasutatud keskkonna puhul tegemist eelkõige vahenditega, mis aitavad reflekteerida õpitut. Õpetaja/raamatukoguhoidja lisab keskkonda uusi saabunud teavikuid ja silmaringi laiendamiseks lisamaterjali.

Soovituslik oleks läbi viia paaristund, millest esimene oleks konto loomine ja keskkonnaga tutvumine, kasutajate võrgustiku moodustamine raamatukogu juurde. Järgmises tunnis läbi viia raamatute annoteerimine ja märksõnastamine, grupi foorumite kasutamine ja teemade tõstatamine.

Tunni pealkiri: Soovitusliku kirjanduse sotsiaalne märksõnastamine kirjandustunnis

Sihtrühm: 11.klassid

Alateemad: soovituslik kirjandus, sotsiaalne märksõnastamine, raamatute märksõnastamine, LibraryThing keskkond, virtuaalne raamatukogu

Tunni eesmärgid:

  • Õpilane kinnistab IKT abil varemõpitut ja loob seosed õpituga.
  • Täienevad õpilase teadmised sotsiaalsest märksõnastamisest, oskused süstematiseerida infot/raamatuid.
  • Õpilane loob keskkonnas LibraryThing oma isikliku konto.
  • Õpilane saab aru, mis on virtuaalne raamatukogu.
  • Õpilane saab aru ja mõistab, mil viisil märksõnade abil moodustuvad kogukonnad.
  • Läbi praktiliste tegevuste oskab luua, kasutada, näha ja seostada võrgusikku, mis tekib grupisiseselt.
  • Õpilane märksõnastab ja annoteerib vähemalt viis raamatut.
  • Õpilane annab hinnangu keskkonna kasulikkusele õppimist toetava vahendina.

Õpioskused:

  • Õpilane oskab kirjeldada oma sõnadega, mis on sotsiaalne märksõnastamine.
  • Õpilane näeb vajadust ja saab aru, milliseid võimalusi pakuvad virtuaalse raamatukogu ja sotsiaalse märksõnastamise kasutamine tema õppetöö/isiklike infovajaduse rahuldamisel.
  • Õpilane oskab antud sotsiaalset tarkvara vastavalt oma vajadusele rakendada.
  • Õpilane oskab korrastada ja organiseerida märksõnastatud infot.
  • Õpilane saab aru märksõnade tähendusest ja oskab kasutada märksõnu.
  • Õpilane oskab orienteeruda kiiresti uues veebikeskkonnas.
  • Õpilane oskab kasutada soovitusliku kirjanduse kommenteerimist ja märksõnastamist.

Õpilaste eelteadmised ja –oskused:

  • Õpilastel on loetud õppeaasta jooksul kirjanduse aines soovituslikud teosed.
  • Õpilane oskab luua kasutajakontosid ja teab paroolide loomise põhitõdesid.
  • Õpilane oskab sisestada veebiaadressi ja navigeerida erinevate dokumentide/veebilehtedega.
  • Õpilasel on eelnevalt loodud oma blogi ja ta teab selle aadressi.

Vahendid ja eelnevad tegevused:

  • tund toimub arvutklassis (igal õpilasel töökoht),
  • eelnevalt loodud LibraryThing keskkonda virtuaalne raamatukogu kasutaja Paide Gümnaasiumi raamatukogu ning lisatud 2007/2008 õa 11.klassi soovitusliku kirjanduse nimestikus olevad raamatud, nende kirjed ning kaanepilt,
  • õpilased on lugenud soovitluslikku kirjandust,
  • õpilastel on palutud varem kodus keskkonnaga ülevaatlikult tutvuda ning teha kasutajakonto.

Tegevused tunnis:

  • Sissejuhatus: sotsiaalne märksõnastamine on kaasaegne sotsiaalse tarkvara lahendus, mis võimaldab eelkõige suures infomassiivis kergemini orienteeruda ja infot organiseerida. Samuti on sotsiaalset märksõnastamist kasutatud väga edukalt raamatute puhul. Selleks on loodud veebikeskkonnad Shelfari.com - virtuaalne raamaturiiul, LibraryThing.com - virtuaalne raamatukogu.
  • Õpetaja toob näite ja kirjeldab virtuaalse raamatukogu toimimisskeemi raamatuga. Põhimõtteliselt seisneb idee tasuta kasutajakonto ja online kataloogi loomises. Kataloog sisaldab kõiki raamatuid, mis sul füüsiliselt olemas ja loetud on. Sotsiaalne külg tähendab eelkõige suhtlemist ja võimaldab lisada märkusi, kirjeldusi ning märksõnu, mis neid raamatuid kirjeldavad. Seejärel on võimalik luua ühendus kõigi teistega kogukonnas, kes on samu raamatuid valinud ja märksõnastanud. Saad vaadata nende kommentaare, näha raamatuid teiste raamatukogus ja saada uusi ideid mida järgmisena lugeda. Tekivad huvigrupid, kel on ühised huvid. Sotsiaalne märksõnastamine arendab info organiseerimise ja info otsimise oskust, mis on võtmeoskus parandamaks õppimistegevusi.

Ülesanded:

  • (Tee endale kodus kasutajakonto ja logi sellesse tunni alguses sisse.
  • Lisa Paide Gümnaasiumi raamatukogu sind huvitavate raamatukogude hulka, lisa ka sõbraks.
  • Lisa end gruppi Paide Gümnaasiumi raamatukogu
  • Õppeaasta jooksul oled lugenud järgmiseid raamatuid:

Isa Goriot: romaan / Honore de Balzac Tallinn: Eesti Raamat, 1984

Kuritöö ja karistus: romaan / Fjodor Dostojevski Tallinn: Eesti Raamat, 1987

Tõde ja õigus I / Anton Hansen Tammsaare; Tallinn: Avita, 2003

Mäeküla piimamees : romaan / Eduard Vilde Avita, 2000

Valik novelle. Kajakas : näidend / Anton Tšehhov; Tallinn: Eesti Raamat, 1968 Palat nr. 6, Jonõts, Maja ärklitoaga

Novelle ja miniatuure / Friedebert Tuglas Tallinn: Eesti Raamat, 1978 Novellid: Suveöö armastus, Inimese vari, Popi ja Uhhuu, Viimane tervitus.

Pilt:ScreenShot1.1.png

Joonis: Paide Gümnaasiumi virtuaalne raamatukogu

  • Leia kõik need raamatud ning märksõnasta.
  • Lisa vähemalt üks või mitu iseloomulikku märksõna teose kohta.
  • Lisa viiele raamatule ka annotatsioon või omapoolne kokkuvõte. Võid lisada kommentaari meeldivuse osas ja otsustada, kas raamatut soovitada ka teistele lugemiseks.

Hindamine: Hinde aluseks kirjanduses on vähemalt viie raamatu annoteerimine ja kõigi etteantud raamatute märksõnastamine. IKT hinne kujuneb järgmistest osadest: õpilane on loonud LibraryThing konto, sõbralisti ja lisanud oma gruppi Paide Gümnaasiumi raamatukogu, õpilane on reflekteerinud tundi ja andnud sellele tagasisidet oma blogis.

Motivatsioon, pedagoogiline efektiivsus: Õpilased olid motiveeritud, kuna antud Web 2.0 sotsiaalse tarkvara vahend oli nende jaoks atraktiivne ja uudne. Mitte ükski ligi 60 õpilasest polnud varem kõnealusest vahendist kuulnud ega seda rakendanud. Oluline oli ka ühesõppe osa sotsiaalse tarkvara kasutamisel – õpilased said ise muuta õppematerjalide hulka ja seda märkmeid tehes täiendada.

Kasutajasõbralikkus: LibraryThing virtuaalne raamatukogu on graafiliselt lihtsa kasutajaliidesega. Eestikeelse kasutaja jaoks on tegemist keskkonnaga, mis võimaldab alla laadida kirjeid ELNET ja ESTER andmebaasidest ja infot reaalselt loetud raamatute kohta. Kasutajal on võimalik ise aidata keskkonda tõlkida eesti keelde. Raamatukoguhoidja poolt loodud kasutusõpetuses oli detailselt lahti seletatud, millised on antud programmi võimalused ja kuidas programmi võimalikult paremini kasutada.

Kumb on parem?

Igal keskkonnal on oma head ja vead ning nende sobivus sõltub ikkagi õppijatest, õpieesmärkidest ja tegevustest. Kuna mingil määral on suletud ja avatud keskkondade näol tegemist vastanditega, siis võib ühe negatiivseid külgi vaadelda samaaegselt kui teise eeliseid.

Avatud keskkondade eelised:

  • Materjalid keskkonnas on kättesaadavad kõigile, ka väljaspool õpikonteksti olevatele inimestele. See annab võimaluse kaasata õppetöösse vanemaid, vanavanemaid, sõpru, jne. s.t. võimaldab luua kogukondi ja võrgustikke, kus õppija ei ole üksi.
  • Kuna avatud keskkond koosneb reast erinevatest tarkvara lahendustest, siis tutvudes mõnega neist omandatakse teadmised ja oskused, kuidas järgmised funktsioneerivad, mistõttu muudab keskkonna loomise ja haldamise lihtsaks ja kasutajasõbralikuks.
  • Info kiirem liikumine ja kättesaadavus; samas ka erinevatest kanalitest tuleva informatsiooni kombineerimine uueks.
  • Igast arvutist vaadatav/jälgitav, ei eelda isikliku arvuti olemasolu, materjalid kättesaadavad veebist.
  • Suurem võimalus operatiivseks ja kiireks tagasisideks, kuna võimaldab näidata pooleli olevat tööd ning nõu küsida nii õpetajatelt kui ka õpilastelt.
  • Võimaldab heita pilk teiste õpilaste töödele, mis võib pakkuda uut arusaamist ülesandest ning seega tekivad uued mõtted.
  • Paindlikkus ja valikuvõimalused töövahendite valikul vastavalt vajadustele, võimalus kohandada keskkond selliselt, mis kõige paremini toetab õpiprotsessi, lisada uusi vahendeid või vajadusel osad eemaldada tekitades optimaalse õpikeskkonna.
  • Lisaväärtusena pakub võimaluse õppida infotulvas orienteeruma ja käsitlema erinevaid veebipõhiseid vahendeid.

Peamised negatiivsed aspektid, mida saab avatud keskkondade puhul välja tuua:

  • Ajab õpilasi segadusse, kuna keskkond pakub suurel hulgal uusi vahendeid, mis ei pruugi kõigile tuttavad olla ning kohati pakub ehk liigagi palju võimalusi. Juhul, kui õpikeskkond on üles ehitatud tundmatutest vahenditest, siis on õpiprotsess aeganõudev ja mahukas. Võib tekkida olukord, kus õppijad tegelevalt palju uute vahenditega tutvumisega, mistõttu sisulisele poolele pööratakse liiga vähe tähelepanu. Siinkohal oleks üks lahendus – õppijad ise loovad oma õpikeskkonna vahenditest, mis neile juba tuttavad (personaalsetest õpikeskkondadest tuleb juttu allpool).
  • Hõlmab endas liiga palju informatsiooni, mis seostub vahendite avatusega ning vabalt kättesaadavusega. Eeldab oskust filtreerida enda jaoks oluline informatsioon.
  • Keeruline haldamine – võib tekkida olukord, kus ei tajuta infovoogude liikumist erinevate vahendite vahel, mistõttu ei osata informatsiooni süstematiseeritult lisada. Õpilasel ei teki ülevaadet kogu keskkonnast kuna seda iseloomustab kaootilisus ja konkreetse struktuuri puudumine.
  • Puudub garantii arendajate osas, valitud vahendid võivad muutuda ühel hetkel tasuliseks või kaduda.

Kokkuvõttes on nii suletud kui ka avatud ülesehitusega keskkondadel nii positiivseid kui ka negatiivseid omadusi. Milline nendest just sobivaim on, sõltub suuresti õppijatest, õpetajast, õpiprotsessi iseloomust ning soovitud eesmärkidest.

Personaalsed õpikeskkonnad

Viimasel ajal on järjest rohkem tähelepanu hakatud pöörama personaalsetele õpikeskkondadele. Personaalne õpikeskkond (inglise keeles Personal LearningEnvironment) on termin, mis viitab alternatiivsele lähenemisele e-õppes. Personaalne õpikeskkond ei ole tarkvaralahendus vaid on rohkem tehnoloogia kasutamise uus lähenemine või metoodika e-õppes. Personaalsed õpikeskkonnad on õppija poolt hallatavad ja kontrollitavad süsteemid, mis toetavad õppijat õpieesmärkide püstitamisel, õppesisu ja protsessi organiseerimisel ning suhtlemisel teiste õppijatega ning õpetajatega. Personaalse keskkonna all mõeldakse erinevate sotsiaalse tarkvara vahendite (rakendused, programmid) kombineeritud maastikku. Peale tehniliste vahendite hõlmavad personaalsed õppekeskkonnad ka kõiki instrumente, materjale ja inimressursse, millest õppija on teadlik ja millele tal on ligipääs antud ajamomendil. Seega loob õppija ise endale meelepärase õpikeskkonna vahenditest, mis tema nägemust mööda on vajalikud.

Personaalsed õpikeskkonnad on hajutatud struktuuriga nagu seda on õpetaja poolt loodud avatud õpikeskkonnad. Kui hajutatud struktuuriga kursuse või klassi keskkonna loojaks ja haldajaks on peamiselt õpetaja, siis personaalse keskkonna loomise, haldamise ja säilitamise vastutus on õppija kanda. Kuna kõik õppijad erinevad üksteisest nii eelteadmiste, kultuurilise tausta, väärtuste ja suhtumiste poolest, annab personaalse keskkonna moodustamine võimalused luua endale sobiv õpikeskkond. Kuna õppija ise saab valida, milliseid töövahendeid ta oma keskkonda lisab, võimaldab see samas siduda koolis ja väljaspool kooli tehtavaid tegevusi. Õppimine koolis ja vabaaja tegevused väljaspool kooli ei pruugi enam olla väga selgelt eraldatud. Erinevate vahenditega personaalne õpikeskkond võimaldab kasutajal alles hoida oma töö sisu ja vajadusel seda valikuliselt jagada.

Oluline on, et õppija ei pea enam kohanduma kooli poolt etteantud süsteemiga, vaid õppija enda loodud süsteem kohandub selle loojaga, mis annab ühelt poolt vabaduse ja teiselt poolt kontrolli kogu õppeprotsessi ja õpikeskkonna üle. Teine oluline aspekt on see, et õpetaja saab personaalsete õpikeskkondade kasutuselevõttu ära kasutada kursuse ühise keskkonna loomisel. Liites personaalsed keskkonnad ja keskse hajutatud kursuse keskkonna, saavutatakse õppimist individuaalselt toetav õpiruum ühisteks tegevusteks.

Personaalsed õpikeskkonnad on dünaamiliselt ja pidevalt muutuvad keskkonnad, kus ülesehitus ja vahendid sõltuvad kasutaja hetkevajadustest. Keskkonna osad on kergesti asendatavad, täiendatavad, kohandatavad kogu keskkonnaga või ka eemaldatavad. Erinevaid vahendeid kombineerides pakub õpikeskkond üsna suuri võimalusi info haldamiseks ja õppematerjalide loomiseks erineval moel. Oma keskkonna loomist ja haldamist tehakse eelkõige õppimise toetamiseks, selles saab läbi viia erinevaid regulatsiooni, koordinatsiooni ja teadmiste ülesehitamise protsesse. Iga keskkond on erinev, sõltudes õppija eelistustest, ootustest ja tema arengust. Andes õppijatele võimaluse valida ja kombineerida erinevaid vahendeid oma personaalse keskkonna loomiseks, esitatakse õppijatele väljakutse mitte ainult õppesisuga tegelemiseks, vaid ka õppimise konteksti, õpitegevuste ja -vahendite kasutamiseks.


Pilt:ScreenShot1.2a.png

Joonis. Õpetaja personaalne õpikeskkond (Autor Villu Praks).

Eelpool kirjeldatud kujul on personaalsete keskkondade rakendamine võimalik pigem keskkooli tasemel. Oma keskkonna loomine eeldab õppijalt küllalt suurt enesejuhitavust ja teadlikkust oma õppeprotsessidest ja õppimisharjumustest. Sageli on ennastjuhtivad õpilased juba iseseisvalt leidnud sotsiaalse tarkvara võimalused oma info kogumiseks, haldamiseks ja õpiprotsesside juhtimiseks. Õpetajate ülesanne on ajaga kaasas käia, olla teadlik nendest võimalustest ja vajadusel korraldada selliseid õpiülesandeid, kus õpilased oma personaalset õpikeskkonda aktiivselt saavad kasutada. Õpetaja peaks ka soodustama infovahetust õpilaste vahel – ideed, kuidas oma personaalset õpikeskkonda luua ja kasutada, võiks anda ka teistele õpilastele tõuke neid edukamalt rakendada. Personaalse keskkonna loomisega kaasneb kontroll oma keskkonna ja õppeprotsessi üle, vastutuse võtmine oma õppimise eest. Hoolimata eelnimetatud aspektidest, võib edukalt katsetada personaalsete õpikeskkondade ideed ka põhikoolis. Alustada võiks ehk mõne sotsiaalse tarkvaraga, mis on omavahel läbi infovoogude integreeritud, kuid personaalsed ning õppija poolt hallatavad.

Vookogu kui infovoogude haldaja

Oletame, et igal hommikul tööle tulles on sul harjumuseks saanud pilk peale visata uudistele Eestis ja välismaal, kahele ajaveebile, mis käsitlevad sind huvitavaid teemasid ning loomulikult on sul vaja ülevaadet ilmaprognoosidest. Selleks, et neid lugeda, tuleks sul hakata otsima ja avama erinevaid veebilehekülgi, mis lõppkokkuvõttes on üsna suur ajaraiskamine ja pealegi tülikas ettevõtmine. Lahenduseks on võimalus kõik sind huvitavad teemad erinevatest allikatest ühte kohta tõmmata, välistades sellega internetis erinevatel veebilehtedel ringi surfamise ja otsimise.

Selleks on arendatud nii veebipõhiseid (nt Netvibes, Pageflakes, Protopage jt) kui arvutipõhiseid allalaaditavaid lahendusi (nt Feedreader, NetNewsWire jt). (täpsem informatsioon eesti keeles). Vookogu ehk agregaatori peamine idee seisneb erinevate infovoogude tellimises ja kombineerimises ühte kohta lihtsustatud kujul vastavalt kasutaja poolt defineeritud vajadustele. Vookogude eesmärk on vähendada ajakulu, et end kursis hoida olulise informatsiooniga ning regulaarselt jälgida erinevatel veebilehekülgedel toimuvaid uuendusi. Vookogud võimaldavad luua unikaalse inforuumi, mida võib nimetada ka „personaalseks ajaleheks“, st kokku jooksevad need uudised ja infovood, mida kasutaja ise on valinud enda seatud tingimustel. Vookogude kasutamise eelis on see, et infovoogudega ei tule kaasa reklaami ega muud segavat ning tegemist on pealkirjadega (või ka esimeste lausetega sisust). Nii saab kiire ülevaate kasutaja poolt tellitud infovoogudest. Suurema huvi korral on võimalus lugemist jätkata juba algallikast. Samuti on võimalik tellida infovooge märksõnade alusel, st lugejani jõuab ainult see informatsioon, mis on märgistatud tema enda poolt defineeritud märksõnaga.

Vookogud töötavad teatud infovahetusstandardite: RSS ehk Realy Simple Syndication ( eestikeelset lugemist RSS kohta), Atom feed – Atom Syndication Format (atom) alusel, tõmmates kasutajani elemente - artiklite pealkirju ja artikli algusest pärinevat tekstilõike, pilte (nende voogusid) Flickr keskkonnast, videolõike YouTube keskkonnast, märksõnade voogusid sotsiaalse järjehoidja keskkonnast Delicious.com jne.

Samuti on mõnda veebilehitsejasse (nt IE, Firefox, Flock) infovoogude sirvijad juba sisse ehitatud. Veebipõhiseid vookogusid kasutades on võimalus määrata, kas soovitakse oma vookogusse tulevaid voogusid ka teistega jagada, st teha osaliselt või täielikult oma infovood avalikuks ning anda õigusi neid muuta. Veebipõhiste vookogude pluss seisneb selles, et neid ei pea alla laadima ega installeerima ning need on kasutatavad ka teistest arvutitest, kus on internetiühendus. Miinuseks on see, et kasutajal puudub väljaspool internetiühendust tellitud uudistevoogude lugemise võimalus.

Vookogude ja infovoogude pedagoogiline rakendus

Vookogusid ja infovoogude kogumise põhimõtet on võimalik väga edukalt ka õppetöös rakendada. Vookogude vajalikkus tuleb ilmsiks siis, kui õpetaja otsustab kasutada teisi vahendeid peale oma kooli suletud õpikeskkonna ning igal õppijal on oma vahendid ja tööriistad õppimise hõlbustamiseks. Õppijate personaalsetes õpikeskkondades toimuva jälgimine ükshaaval on aeganõudev. Vookogusse kokkujooksvad õppijate loodud infovood annavad aga võimaluse jälgida õppija töid ja seal tehtavaid muudatusi, ilma et peaks minema iga õppija kodulehele või blogisse.


Näide: Vookogu, blogi ja sotsiaalse järjehoidja kasutamine informaatika tundides

(Autor Ele Priidik, Paide Gümnaasium)

Infootsingu kursus (informaatika aine raames, eesmärgiga toetada uurimustöö kirjutamist)

Maht: 15 tundi

Sihtrühm: 11.klassid

Eesmärk: Kursuse eesmärgiks on õpilaste infokirjaoskuse kujundamine, toetamaks uurimustöö kirjutamist ja materjali otsimise-leidmise protsessi.

Õpikeskkond: Õpiprotsessi käigus loodud keskkond koosneb järgmistest rakendatud vahenditest:

  • Sotsiaalne märksõnastamine, sotsiaalsed järjehoidjad (Delicious.com, kindlasti peaks katsetama ka Diigo.com);
  • Blogi ehk ajaveeb (Blogger.com, Wordpress.com);
  • Vookogu (Pageflakes.com, Netvibes.com, Google.ee/ig).

Õpetaja eelnevad tegevused:

  • Loob õppematerjalide ladustamiseks ja märksõnapõhiseks haldamiseks delicious.com keskkonda kasutajakonto.
  • Loob Pageflakes keskkonda kursuse ühise vookogu.
  • Loob (või leiab teiste õpetajate poolt loodud) vahendeid tutvustavad õppematerjalid.
  • Märgistab kõik kursuse materjalid ja õpilaste blogide viited oma poolt valitud märksõnaga (näit IKT0708). Sellega tagatakse, et kasvõi googeldades või voogude abil on võimalik leida või filtreerida kõik kursusega seotud materjalid ja postitused.

Õpitegevused:

  • Kursuse alguses loovad õpilased isikliku ajaveebi konto. Ajaveeb täidab kursusel uurimuspäeviku rolli.
  • Õpilaste ajaveebide RSS vood tõmmatakse kokku ühisesse vookogusse. Tegemist väga hea monitooringuvahendiga õpetaja jaoks. Õpilaste koduste tööde valmimise jälgimine, tagasiside andmine on sel viisil kordi lihtsam.

Pilt:ScreenShot1.3.png

Joonis. Kursuse vookogu Pageflakes keskkonnas

  • Kursuse vookogu juures saab kasutada erinevaid vidinaid (widgets): teadetetahvlit info edstamiseks, õppematerjalide voogu delicious.com sotsiaalsest järjehoidjast, videopõhist õppematerjali Youtubest, failide üleslaadimise võimalusi [10] (viimane on vidin, kuhu on hea lisada kasvõi Word/Excel failid).
  • Sotsiaalsete järjehoidjate rakendamisel teeb õpilane kasutajakonto, lisab vajalikke veebiviiteid.
  • Õpilased lisavad oma sõbraks õpetaja kasutaja ning kursusekaaslased. Tekib ühine viidete võrgustik kõigi IKT0708 kursusel osalejate vahel.

Pilt:ScreenShot1.4.png

Joonis. Kursuse õppematerjalid delicious.com keskkonnas

Ühine hajutatud õpimaastik annab võimaluse ka õpilaste omavaheliseks suhtlemiseks. Õppetegevuse raames palutakse kommenteerida ja anda kaasõpilaste ajaveebides tagasisidet uurimuse ideede ja käekäigu kohta. Vookogu loob võimaluse kiireks postituste märkamiseks, kommenteerida saab aga juba iga õppija blogis.

Uurimispäevaku pidamist on õpilastel palutud jätkata ka peale kursuse lõpetamist kuni uurimutöö kaitsmise lõpuni.

Näide: Kursuse haldamise vookogu näide Tallinna Ülikooli e-õppe kursusel

(Autorid kai Pata ja Terje Väljataga Tallinna Ülikoolist)

Tallinna Ülikoolis on mitmendat aastat e-õppe kursuse läbiviimiseks kasutatud hajutatud sotsiaalset õpikeskkonda.

Igal õppijal on oma ajaveeb, kus tal on võimalus ennast teistele tutvustada ning esitada kodutöid või viidata nendele oma ajaveebis. Samuti on ajaveebi üks eesmärke reflekteerida oma õpitegevusi ning anda kaasõppijatel võimalus postitusi ehk siis kodutöid kommenteerida.

Lisaks ajaveebile loovad õppijad endale sotsiaalse järjehoidja konto, kuhu lisatakse kokkulepitud märksõna alusel oma ajaveebi aadressid. See võimaldab üles leida kõigi õppijate ajaveebid.

Keskseks õpikeskkonnaks on õpetaja poolt loodud kogu klassi ajaveeb, kuhu õpetaja paneb vajalikud õppematerjalid viidete, linkide või teksti näol ning edastab uudiseid.

Lisaks klassi ajaveebile loob õpetaja ka nö monitooringulehe vookogu abil, kuhu kogutakse kokku kõigi õppijate ajaveebid ja sotsiaalsetesse järjehoidjatesse pandud märksõnad antud aine tarbeks. Ka uudised ja teated klassi ajaveebist ilmuvad vookogu lehele. Sinna saab ka lisada näiteks ühise kalendri, teadetetahvli (kuhu saavad postitada ka õppijad), foorumi või jututoa. Seega annab vookogu hea ülevaate mitte ainult õpetajale, vaid ka õppijatele endile aines toimuvast.


Pilt:Aggregator1.jpg

Joonis: Kursuse haldamise vookogu näide Tallinna Ülikooli kursuselt.

Alljärgnevalt on toodud veel mõned näited veebipõhiste vookogude kasutamisest õppetöös.

Veebipõhistel vookogudel (nt Netvibes, Pageflakes) on lisaks peamisele infovoogude tõmbamise ja haldamise funktsioonile veel teisigi lisafunktsioone (kergesti lisatavaid vidinaid), mis võimaldavad õppijal organiseerida ja korraldada oma igapäevaelu. Näiteks saab vookogu lehele paigutada kalendri, märksõnu sotsiaalsest järjehoidjast, kirjutada märkmeid ning koostada tegemist vajavate tegevuste nimekirja. Lisaks on võimalik teha erinevaid otsinguid ning lugeda e-kirju. Seega saab vookogud muuta personaalseteks töö- ja õpikeskkondadeks.

Kirjanduse loetelu

Downes, S. (2005). E-learning 2.0. eLearn Magazine, 10. http://www.elearnmag.org/subpage.cfm?section=articles&article=29-1

Entwistle, N. J. (1991). Approaches to learning and perceptions of the learning environment. Introduction to the special issue. Higher Education, 22, 201-204.

Gillmore, D. (2004). We the Media - Grassroots Journalism by the People, for the People. http://www.authorama.com/we-the-media-3.html

MacManus, R. & Porter, J. (2005). Web 2.0 for design: bootstrapping the social web. Retrieved April 15, 2008, from http://www.digital-web.com/articles/web_2_for_designers.

Parkin, G. (2005). E-learning grows up. http://parkinslot.blogspot.com/2005/11/e-learning-grows-up.html

Personaalsed tööriistad