Skip to content.

InfDid

Sections
Personal tools
You are here: Home » Õpik » 2.3. Informaatika kui ainekavu läbiv teema 2002.a. riiklikus õppekavas

2.3. Informaatika kui ainekavu läbiv teema 2002.a. riiklikus õppekavas

Riikliku õppekava uues versioonis on kaasajastatud ja täpsustatud nõudeid infotehnoloogia õpetamisele põhikoolis ja gümnaasiumis. Peamiseks erinevuseks võrreldes 1996. a õppekavaga on konkreetsete pädevusnõuete fikseerimine põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajatele.

IKT ainekavu läbiva teemana

Infotehnoloogia (IKT) pädevuste määratlemise vajadust kinnitavad järgmised faktid.

  • 1.Informaatika kui õppekava läbiva teema raames õpilastelt oodatavad IKT-pädevused olid 1996. a riikliku õppekava üldosas liiga napilt lahti kirjutatud ega pakkunud aineõpetajaile piisavat tuge nende integreerimiseks teiste õppeainete ainekavadesse.
  • 2.Igasügisesed kurtmised koolide Internetilistis näitavad, et paljudel informaatikaõpetajatel on kogemuste puudumise tõttu raskusi ainekava koostamisega. Haridusministeeriumilt oodatakse konkreetsemaid juhtnööre - selgemat raamkava, mis kataks nii põhikooli kui ka gümnaasiumi vajadused. Konkreetse ainekava puudumisel kasutatakse selle aseainena arvutikasutaja oskustunnistuse standardeid (mõnel pool isegi algklassides) või gümnaasiumi ainekava.
  • 3.Paljudes koolides keskendutakse informaatikatundides üksnes arvutikäsitsemise oskuste kujundamisele, mistõttu teiste IKT-pädevuste arendamine jääb tähelepanuta. Näiteks ei mõista koolinoored tarkvara autoriõiguste, andmeturbe, infosüsteemide, kaugtöö jms probleemide olemust, ei oska Internetist leitud infot kriitiliselt hinnata jne.
  • 4.IKT-pädevusi on võimalik arendada mitmel moel: ainetevaheliste õpiprojektide kaudu, ainekavu läbiva teemana (integreerituna teistesse ainetesse), eraldi õppeainena, huviringina, koolivälistelt – koolile peab jääma vabadus valida oma tee, kuid nõutud pädevused tuleb tagada. See eeldab just selgelt sõnastatud IKT-pädevusi, mitte detailset informaatika ainekava.
  • 5.Põhikoolilõpetajate IKT-pädevuste tase on väga ebaühtlane. Põhikooli lõpetamisel vahetavad paljud õpilased kooli, seega on just kolmandas kooliastmes vaja IKT-pädevuste taseme ühtlustamist. Kehtiva riikliku õppekava tegemise ajal oli koolide varustatus tehnikaga tasemel, mis ei võimaldanud kõikidel koolidel III kooliastmes infotehnoloogia alast õppetööd läbi viia, nüüdseks on olukord oluliselt paranenud.
  • 6.Ei ole riiklikule õppekavale vastavad eestikeelseid kooliinformaatika õpikuid.
  • 7.Paljud aineõpetajad ei ole valmis informaatikat läbiva teemana oma aine kaudu õpetama.

Uuendatud riiklikus õppekavas on üldharidusliku põhikooli lõpetajalt oodatavad IKT-pädevused määratletud kõigile koolidele kohustusliku tasemestandardina. See ühtne pädevuste süsteem annab õpetajatele riikliku õppekavaga kooskõlas oleva ühtse raamistiku IKT alaseks ainekava-arenduseks, võimaldab koolides juba toimivate omanäoliste ainekava-stsenaariumide praktiseerimist ja edasiarendamist.

Infotehnoloogia roll õppekavas

Eelmises, 1996. a kinnitatud riiklikus õppekavas (RÕK) võeti varasema arvutiõpetuse asemel õppeaine nimetusena kasutusele laiem mõiste - informaatika. See laienemine ei kajastu veel selgelt 1996. a avaldatud informaatika ainekavas, mis on valdavalt arvutiõpetusele orienteeritud. Arvutiõpetuse all mõistame siinkohal eelkõige arvutikäsitsemise praktiliste elementaaroskuste (tekstitöötlus, tabelarvutus, Internet) arendamist kontoritööks vajalikul tasemel. Seevastu informaatika on õppeaine, mille eesmärgiks on kujundada õpilastes infoühiskonna tehnoloogilises elu- ja töökeskkonnas toimetulekuks ja eneseteostuseks vajalikud pädevused. Need IKT-pädevused hõlmavad lisaks arvutikäsitsemise oskusele ka IKT-l põhineva suhtlemis- ja koostööoskusi, info loomise, leidmise, korrastamise, kriitilise analüüsi ja esitamise oskusi, meedia ja tehnoloogia rolli mõistmist ühiskonnas. Seega moodustab arvutiõpetus küll osa kooliinformaatikast, kuid on märksa kitsama eesmärgiasetuse ja sisuga.

Riikliku õppekava uues versioonis jääb (sarnaselt eelmise versiooniga) informaatikale ja infotehnoloogiale kahene roll:

  • 1)IKT kui gümnaasiumi valikaine, mille sihtrühmaks on tehniliste huvide ja kalduvustega õpilased. Selle õppeaine valiku eelduseks on arvuti käsitsemise oskused põhikooli lõpetaja IKT-pädevuste tasemel. Valikaine sisu muutub varasemaga võrreldes rohkem informaatikateadusel põhinevaks (infosüsteemid, algoritmid, andmestruktuurid, programmeerimine). Valikaine eesmärgid, sisu ja meetodid fikseeritakse täpsemalt ainekavas. Koolid võivad sellele lisaks pakkuda ka informaatika erikursusi, nt arvutigraafika, veebidisain, digitaalfotograafia, videotöötlus, animatsioon, digitaalne helitöötlus, tehnilise joonestamine arvutis jne;
  • 2)IKT kui õppekava läbiv teema, mis integreeritakse nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis erinevate õppeainete ainekavadesse. Läbiva teema raames õpitakse IKT vahendusel oma tööd paremini ja efektiivsemalt korraldama, kaaslastega suhtlema ja koostööd tegema, ühtlasi omandatakse ja arendatakse IKT-pädevusi. IKT kui ainekavu läbiva teema eesmärgid on reglementeeritud riiklikus õppekavas loetletud põhikooli lõpetaja IKT-pädevuste abil. Et varem pole sellelaadseid pädevusnõudeid põhikooli lõpetajatele kehtestatud, pole kõigil praegustel gümnaasiumiõpilastel sellel tasemel arvutikäsitsemise oskusi. Seetõttu tegi informaatika ainenõukogu ettepaneku esialgu (aastail 2001-2004) rakendada nii põhikooli kui ka gümnaasiumi lõpetajatele samu pädevusnõudeid.

Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetaja IKT-pädevuste profiil

Koolilõpetajalt oodatavate pädevuste määratlemise aluseks oli IKT-pädevuste süsteemne läbilõige ehk profiil, mille on välja töötanud Rahvusvaheline Haridustehnoloogia Selts (International Society of Technology in Education e ISTE). Kui selle profiili kaks esimest lõiku (A ja B) on veel suhteliselt lähedased arvutikasutaja oskustunnistuse (AO) 2. ja 1. mooduliga, siis kolm ülejäänut erinevad AO nõuetest just oma funktsionaalsuse poolest – eesmärgiks on teha arvuti abil midagi oma töös paremini, mitte pelgalt teatud operatsioonide sooritamise oskus (nagu nt teksti vormistamine, kopeerimine, salvestamine). Koolilõpetaja IKT-pädevuste profiil koosneb viiest lõigust:

  • A. IKT käsitlemisoskused ja neid toetavad teadmised
    • õpilane saab aru IKT riist- ja tarkvarasüsteemide olemusest ja oskab kirjeldada nende toimimise
    • põhimõtteid;
    • õpilane oskab IKT-vahendeid käsitseda, vajadusel ka abiinfosüsteemile ja käsiraamatule toetudes;
  • B. IKT majanduspoliitiliste, sotsiaalsete, eetiliste ja inimlike aspektide mõistmine
    • õpilane kirjeldab IKT rolli kaasaegses ühiskonnas, mõistab IKT osa tööjõuturu dünaamikas ja oma kutsevaliku seisukohalt;
    • õpilane teadvustab IKT kasutamisega seonduvaid ohte enda tervisele, sotsiaalsele ja vaimsele arengule;
    • õpilane on teadlik IKT levitamise ja kasutamisega seonduvatest juriidilistest normidest ja headest tavadest ning käitub vastavalt nendele;
    • õpilane mõistab inimliku ja tehnoloogilise erinevust.
  • C. IKT kasutamine õppevahendina
    • õpilane kasutab erinevaid IKT-vahendeid õppeprotsessis oma tööde vormistamiseks ja esitamiseks, samuti
    • õppetöös vajamineva informatsiooni leidmiseks ja süstematiseerimiseks;
    • õpilane suudab informatsiooni kriitiliselt hinnata, alternatiive võrrelda, korrektselt refereerida;
    • õpilane kasutab IKT võimalusi oma õppimise tõhustamiseks.
  • D. IKT kasutamine suhtlemisvahendina
    • õpilane osaleb aktiivselt ja konstruktiivselt erinevate IKT-vahendite vahendusel peetavais diskussioonides;
    • õpilane teeb IKT vahendusel koostööd kaasõpilastega Eestis ja partneritega välismaal;
    • õpilane küsib vajadusel IKT vahendusel nõu ja abi õpetajalt, kaasõpilastelt, ekspertidelt või Interneti vestlusrühmadest;
    • õpilane on teadlik võrgusuhtlemise viisakusnormidest e netiketist ja käitub vastavalt nendele.
  • E. IKT kasutamine info analüüsi vahendina
    • õpilane kogub kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid andmeid ning süstematiseerib neid IKT abil;
    • õpilane kasutab IKT-vahendeid andmete lihtsaks statistiliseks analüüsiks (sagedused, keskmised);
    • õpilane oskab andmestikku tabelite ja diagrammide kujul esitada ning neid tõlgendada.

Riiklikus õppekavas loetletud põhikooli/gümnaasiumi lõpetaja IKT-pädevused on suhteliselt laiad ja integratiivsed, üks pädevus võib olla seotud ülal toodud profiili mitme erineva lõiguga. Näiteks alljärgnev pädevusnõue puudutab profiili alalõike A, C ja D:

õpilane kavandab, loob ja esitab infotehnoloogia abil nii iseseisvalt kui ka koostöös kaasõpilastega esteetiliselt vormistatud sisukaid tekste, multimeedia esitlusi, kuulutusi jms.

IKT-pädevuste hindamine

Vastavalt Haridusministeeriumi kinnitatud korrale jaguneb õpitulemuste hindamine protsessi-, arvestuslikuks ja kokkuvõtlikuks hindamiseks.

Õpiprotsessi hindamise peamiseks eesmärgiks on õpilase õpimotivatsiooni toetamine ja tagasiside andmine - õpilastele nende õppimise edukusest, õpetajale valitud metoodika sobivusest ja piisavast diferentseeritusest. IKT-pädevuste kujundamise protsessi hindamisel on õpetajal soovitatav arvestada õpilaste individuaalseid erinevusi ja lähtuda järgmistest kriteeriumidest:

  • aktiivne osalus ja koostööpanus;
  • initsiatiiv ja probleemide iseseisev lahendamine;
  • õigeaegne sooritus;
  • teostuse originaalsus ja loomingulisus;
  • tehtud töö kvaliteet ja maht;
  • ülesande jõukohasus, relevantsus ja atraktiivsus.

IKT-pädevustega seotud õpiprotsessi hindamise objektideks on nii õppetunnis kui ka väljaspool tundi tehtud iseseisvad ja rühmatööd. Õpiprotsessi hindamise meetoditena on kasutatavad:

  • õpilase enesehinnang (individuaalne või rühmahinnang kirjaliku kokkuvõttena või õpetaja juhitava arutelu vormis – suuliselt või ka võrgufoorumi vahendusel);
  • kaasõpilase hinnang;
  • õpetaja sõnaline hinnang või hinne.

IKT-pädevuste arvestusliku hindamise eesmärk on õpitulemustele objektiivse hinnangu andmine mingi tervikliku aineosa (nt teema või kursuse) käsitlemise järel. Arvestusliku hindamise objektiks on iseseisvalt või rühmatööna sooritatud arvestustööd (nt uurimistöö, referaat, essee, õpimapp, multimeedia-esitlus), projektiaruanded ja -dokumentatsioon (k.a osalemine e-posti vahendusel toimunud diskussioonides) või testivastused. Arvestusliku hindamise alusena võib kasutada osaliselt ka õpilase IKT-pädevusi peegeldavaid protsessihindeid.

IKT-pädevuste arvestusliku hindamise kriteeriumid määratleb õpetaja ise, lähtudes ülaltoodud pädevuste loendist ja enda koostatud ainekavast.

Kui kool on eraldi informaatikakursuse asemel otsustanud integreerida IKT-pädevuste arendamise teistesse õppeainetesse, on võimalik ja soovitatav IKT-pädevusi hinnata arvestuslikult samaaegselt ainealaste õpitulemustega (pannes nt arvuti abil sooritatud emakeele arvestustöö eest ka teine hinde IKT-pädevuste demonstreerimise eest). Samas on IKT-pädevuste arvestuslikku hindamist võimalik korraldada ka eraldi eksamina õppeaasta lõpul.

Perspektiivis on jõuda selleni, et põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamisel demonstreerivad kõik õpilased eksami- või tasemetöö kaudu ka oma infotehnoloogiaoskusi.

Näidisstsenaariumid IKT pädevuste kujundamiseks

Allpool toodud fiktiivsete juhtumikirjelduste eesmärgiks on demonstreerida ülal esitatud IKT-pädevuste arendamise võimalusi erinevates tingimustes: suurtes ja väikestes koolides, nii eraldi õppeainena kui ka integreerituna teistesse õppeainetesse, nii professionaalse informaatikaõpetaja ja arvutiklassi olemasolul kui ka ilma nendeta.

Esimene juhtum – traditsiooniline informaatika

Keskmise suurusega Kurevere Põhikoolil on seitsme mitte just kõige kaasaegsema arvutiga arvutiklass, ühelt arvutilt pääseb modemiga helistades ka Internetti. Hoolimata kehvast tehnilisest baasist on kool otsustanud õpetada informaatikat 6. ja 9. klassis. 2 nädalatunniga informaatika ainekava 9. klassile on ehitatud üles järgmiselt:

  • I veerand: üldoskused ja -teadmised (arvuti riistvara, operatsioonisüsteem, arvutikasutamise reeglid, IKT roll ühiskonnas ja kutsevalikus jne);
  • II veerand: tekstitöötlus (tekstidokumendi kujundamine ja asetused, stiilid ja sisukord, tabelid ja pildid tekstis, veerud, äärised, päis-jalus jms);
  • III veerand: tabelarvutus (tabeli kujundamine ja asetused, valemid, diagrammid jms);
  • IV veerand: Internet (info otsing WWW-s, e-post, postiloendid, uudisterühmad).

Kuigi Kurevere PK informaatika ainekava näib esmapilgul täiesti arvutiõpetuse keskne olevat, saavutatakse laiemad pädevused uute õpiülesannete abil – need on loodud põhikooli lõpetaja IKT-pädevustest lähtudes. Iga veerandi lõpul toimub teemat kokkuvõttev kontrolltöö, kevadine informaatikaeksam tehakse naabruses asuvas suuremas gümnaasiumis.

Teine juhtum - IKT pädevused läbi teiste ainete

Pisikeses Sikepalu Põhikoolis on 5 arvutit paigutatud laiali – üks 8. klassi, üks 9. klassi, üks õpetajate tuppa, ülejäänud kaks kooliraamatukokku. Kool on otsustanud integreerida IKT-pädevuste arendamise emakeele, võõrkeele ja maateaduse ainekavadesse, kuna just nende ainete õpetajad tunnevad teistest rohkem huvi arvutite vastu. Emakeeleõpetajal on 8. klassi jooksul kavas teostada neli IKT-l põhinevat õpiprojekti (loovkirjutamise, kodukandi legendide kogumise, koolifolkloori ja valla koolide ühine ahelkirjutamise projekt), võõrkeeleõpetaja juhtimisel osalevad “kaheksandikud” kahes rahvusvahelises projektis (The Image of the Other ja Holidays) ning maateaduse tundides tegeldakse muuhulgas ka keskkonnaprojektiga GLOBE.

Aasta lõpul panevad emakeele, võõrkeele ja maateaduse õpetajad üheskoos nende õpiprojektide põhjal igale 8. klassi õpilasele arvestusliku informaatikahinde, lähtudes põhikooli lõpetaja IKT-pädevuste loendist ja teadmisest, et ka 9. klassis jätkub informaatika õpetamine integreerituna teistesse õppeainetesse. 9. klassi lõpul sõidavad Sikepalu õpilased maakonnakeskuse gümnaasiumisse informaatikaeksamit tegema.

Kolmas juhtum – informaatika integratiivse ainena

Suures linnakoolis nr 72 on üks korralik 18-kohaline arvutiklass, informaatikatunnid toimuvad kooli hoolekogu survel kõigis 5.-7. klassides kord nädalas. Informaatikaõpetaja ei pea mõttekaks kontsentrilist lähenemist ainekavale (igal aastal samade teemade läbivõtmist kord-korralt kasvava raskusastmega) ega ainekavade paisutamist (et täita kõigi viie klassi ainekavad piisava koormusega). Seetõttu on ta pöördunud aineõpetajate poole palvega aidata kokku panna integratiivsed ainekavad, mis arendavad lisaks IKT-pädevustele ka emakeele, võõrkeele, matemaatika jt ainete teadmisi-oskusi. Nii on koolis nr.72 informaatikast kujunenud laste lemmiktund, kus kasutatakse erinevate ainete õpitarkvara ja tegeldakse mitut õppeainet hõlmavate õpiprojektidega. Pole sugugi haruldane, et informaatikatunnis osaleb lisaks informaatikaõpetajale ka mõne teise aine õpetaja.

Väljavõtted Vabariigi Valitsuse 25. jaanuari 2002. a määrusest nr 56 ”Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava”

RÕK täisteksti ametlik versioon asub Riigi Teatajas: http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=174787

  • 1.1. Infotehnoloogia läbiva teemana riiklikus õppekavas

Infotehnoloogia kasutamise oskus on üks põhilisi töö tõhustamise vahendeid, sellest on saanud kaasaegse infoühiskonna oluline kirjaoskus, mille riigi arengu ja kodanike sotsiaalse mobiilsuse tagamiseks peavad omandama kõik õpilased. Kool võib õpetada informaatikat ka eraldi õppeainena, kuid see ei asenda infotehnoloogiat ainekavu läbiva teemana.

Infotehnoloogiapädevuste kujundamine üldhariduskoolis ei ole seotud ühegi konkreetse riist- ja tarkvaraplatvormi, valmistajafirma ega tarkvarapaketiga

  • 1.2. Läbiva teema Infotehnoloogia õppe-eesmärgid

Õpilane mõistab infotehnoloogia kasutamisega seostuvaid majanduspoliitilisi, sotsiaalseid ja eetilisi aspekte;

Õpilane omandab infotehnoloogiavahendite iseseisva kasutamise oskused.

  • 1.3. Kooliastmete üldpädevustest
    • I aste (1. - 3. kl) oskab käivitada ja kasutada lihtsamaid arvutiprogramme
    • II aste (4. - 6. kl) oskab kasutada arvutit ja Internetti suhtlusvahendina, oskab arvuti abil vormistada tekste;
    • III aste (7. - 9. kl) oskab iseseisvalt kasutada arvutit õppimis- ja töövahendina, on omandanud põhikoolilõpetaja infotehnoloogiapädevused
    • IV aste (10. - 12. kl) oskab valida ja kasutada eri märgisüsteeme informatsiooni vastuvõtmiseks, talletamiseks, tõlgendamiseks, edastamiseks, loomiseks ja vahetamiseks
  • 1.4. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetaja IKT-pädevused
    • oskab vilunult ja efektiivselt käsitseda arvuti sisendseadmeid (hiir, klaviatuur), väljundseadmeid (printer, monitor) ja püsimäluseadmeid (diskett, CD-ROM, kõvaketas);
    • tunneb ja oskab kasutada operatsioonisüsteemi graafilist kasutajaliidest;
    • oskab kasutada kohtvõrku ja hallata oma dokumendifaile;
    • oskab infotehnoloogiast rääkides kasutada korrektset emakeelset terminoloogiat, kirjeldada lihtsamaid tark- ja riistvaraga seotud probleeme;
    • käitub infotehnoloogiat kasutades eetiliselt ja korrektselt, on teadlik infotehnoloogia väärkasutuse tagajärgedest;
    • käsitseb riist- ja tarkvara vastutustundlikult ja säästvalt;
    • oskab kirjeldada infotehnoloogia rolli ühiskonnas ja selle tähtsust kutsevaliku seisukohalt;
    • kavandab, loob ja esitab infotehnoloogia abil nii iseseisvalt kui ka koostöös kaasõpilastega esteetiliselt vormistatud sisukaid tekste, multimeedia esitlusi, kuulutusi jms;
    • kasutab infotehnoloogiat efektiivselt informatsiooni hankimiseks ja õppimisega seotud eesmärkidel suhtlemiseks, valib antud ülesande/probleemi lahendamiseks sobiva vahendi;
    • mõistab Internetist leitud info kriitilise hindamise vajalikkust (õigsuse, sobivuse, ammendavuse ja objektiivsuse aspektidest);
    • oskab infotehnoloogia abil teha lihtsamat statistilist analüüsi (sagedused, keskmised, diagrammid).
  • 1.5. Teised läbivad teemad

Teiste läbivate teemade käsitlemine seostub eelkõige Interneti kasutamisega ja sellest info leidmisega.

  • 1.5.1. Meediapädevustest

Põhikooli lõpetaja oskab kasutada elektroonilist meediat: mõistab, et Internet on avalik sfäär, oskab leida internetist vajalikku teavet, kasutada portaale ja ajalehtede Interneti-väljaandeid;

Gümnaasiumi lõpetaja oskab kasutada elektroonilist meediat: kommenteerida Internetis olevat teavet ja seda ise Internetti üles seada;

 

Powered by Plone

This site conforms to the following standards: