Skip to content.

InfDid

Sections
Personal tools
You are here: Home » Õpik » 1.1. Mis on informaatika?

1.1. Mis on informaatika?

Sissejuhatavas peatükis keskendume informaatika didaktika põhimõistete tähenduste avamisele. Esmalt käsitleme informaatika mõiste erinevaid tõlgendusi ja kooliinformaatika seoseid ning erinevusi "suurest informaatikast". Seejärel tutvume didaktika ehk õpetamisteaduse tekkeloo, koolkondade ja peamiste probleemidega. Kolmandas alapeatükis sõnastame informaatika didaktika aine, eesmärgid ja sisu ning võrdleme seda teiste ainedidaktikatega..

Informaatika on nii teadusdistsipliinina kui erialana suhteliselt noor, saanud alguse vaevalt pool sajandit tagasi. Ilmselt on osaliselt just valdkonna noorusest tingitud suured erinevused mõiste tõlgendustes ja kasutamises, seda mitte ainult erinevates keeleruumides, vaid ka juba Eesti-siseselt. Näiteks võivad koolkondlikud või institutsionaalsed erinevused ülikoolide vahel olla esmapilgul segadusseajavad - kui Tallinna Tehnikaülikooli ja IT Kolldeži õppekavades käsitletakse infotehnoloogiat informaatikast laiema mõistena (nt. on TTÜ Infotehnoloogia teaduskonnas eraldi Informaatika ja Arvutiteaduse instituudid), siis Tartu Ülikoolis on lähenemine teine: Informaatika ...hõlmab kolme suuremat valdkonda: arvutiteadus e. teoreetiline informaatika, programmeerimine ja infotehnoloogia. Arvutiteadus uurib informaatika teoreetilisi aluseid, olles lähedane klassikalistele matemaatilistele distsipliinidele, nagu algebra, funktsionaalanalüüs, lineaarne planeerimine. Kaks ülejäänud valdkonda on rakenduslikud. Programmeerimise sisuks on programmide koostamine arvutitele mitmesuguste ülesannete lahendamiseks. Infotehnoloogia tegeleb informaatika rakendamisega erinevatel elualadel: näiteks turvasüsteemides, kaugkoolituses, keele uurimisel ja ressursside jagamisel. (TÜ sisseastumisteatmik http://www.math.ut.ee/sisseastujale/erialad.html)

ENE (3.köide 198x) defineerib informaatika kui valdkonna, "mis hõlmab informatsiooni töötlemist ning selle tarvis meetodite ja tehniliste vahendite loomist". Pisut hilisema väljalaskeaastaga Õigekeelsussõnaraamat ütleb, et " Informaatika on info struktuuri, hankimist, töötlemist ja esitamist käsitlev teaduse ning tehnika haru." Nii sisult kui vormilt kaasaegsem võrgusõnastik WikiPedia lepib ÕS sõnastuse kordamisega (vt. http://et.wikipedia.com/wiki.cgi?Informaatika).

Huvitaval kombel ei sisalda Eesti koolides kasutusel olevad arvutiõpikud informaatika definitsiooni, samamoodi vaikib selle koha pealt riiklik õppekava (RÕK). Pigem eelistatakse 2002.a. RÕK-s kasutada põhimõistena hoopis info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat ehk IKT-d. RÕK 1996.a. versioonis oli veel sees nii "Informaatika" (gümnaasiumiosa valikaine) kui "Informaatika ja infotehnoloogia" (ainekavu läbiv teema).

Kõrgkooliõpikutes ja -kursustel on aga juba raskem distsipliini määratlemisest kõrvale hoida. Nii toetub näiteks Jaan Penjam oma loengukonspektis ENE definitsioonile (märkides samas, et üldaktsepteeritavat definitsiooni ei leidu ja et H.Zemanek on oma raamatus toonud ära tervelt 15 konkureerivat definitsiooni). P. Lorentsi õpik "Informaatika teoreetilised alused" määratleb informaatika kui valdkonna, 'milles käsitletakse informatsiooni, selle mõõtmist, interpreteerimist, tekitamist, hoidmist, edastamist, töötlemist jms' (Lorents, 2001).

Inglise keeles on informaatika (informatics) mõiste suhteliselt harva kasutatav. "Arvutikasutaja sõnastik" (Hanson ja Tavast) käsitleb informaatikat arvutiteaduse (computer science) sünonüümina, määratledes selle kui 'arvutipõhise infotöötlusega tegeleva teaduse ja tehnika haru'. Google otsing võtmesõnaga informatics annab valdavalt vastuseks veebilehed, mis käsitlevad kas bio-, meditsiini- vm informaatikat. Seega samastatakse praktilises inglise keeles informaatikat mitte niivõrd arvutiteadusega kui infoteadusega (information science), infotöötlusega (information processing) või infosüsteemide (information systems) uurmisega:

  • Informatics is the study of information systems - the people, the information and the information technology (Washingtoni Ülikool)
  • Informatics - the sciences concerned with gathering and manipulating and storing and retrieving and classifying recorded information [syn: information science, information processing, IP] (võrgusõnastik http://dict.die.net/informatics/).

Meditsiini-infosüsteemide arendajad Harvardi Ülikoolis on andnud ka elegantsema definitsiooni: Informatics is the science and art of turning data into information.

Informatsioon on seega midagi enamat kui andmed. Andmed muutavad informatsiooniks alles siis kui need muutuvad kellelegi vajalikuks. Informaatika üheks peaülesandeks ongi andmete töötlemine ja korrastamine viisil, mis võimaldab informatsiooni vajajal see kiiresti kätte saada. Teisalt tuleb teha vahet informatsiooni ja teadmiste vahel. Informatsioon ei ole veel teadmine, teadmine on midagi enamat. Informatsioon muutub teadmiseks siis kui sellele lisanduvad tähendusseosed.

Informaatika valdkonna struktuuri võtab skemaatiliselt kokku Joonis 1.

Joonis 1

Kooliinformaatika on "suure informaatika" sidusdistsipliiniks, analoogiliselt teiste õppeainetega. Nii nagu näiteks koolimatemaatika ja kooligeograafia kujutavad endast teatud viisil piiratud ja struktureeritud vaadet "suurele" matemaatikale ja geograafiale, haarab kooliinformaatika üksnes väikese osa kaasaegse informaatikateaduse teadmusbaasist.

Joonisel 1 kujutatud informaatika sisulist struktuuri peegeldavad näiteks ka informaatika õppekavad kõrgkoolides ja informaatikaga tegelevate teaduskondade/instituutide organisatsiooni ülesehitus. Raamatukogu kataloogisüsteemis paikneb informaatika xxx ja jaguneb omakorda xxx

Informaatikaga tegeldakse ka väljaspool akadeemilist maailma, aga üldjuhul pigem IT (infotehnoloogia) või IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) nime all. Viimane nimetus on üha laiemalt levimas, kuna interneti ja digitaaltehnoloogia levik on toonud kaasa varem täiesti eraldiseisnud IT ja telekommunikatsiooni sektorite konvergentsi (ühtesulamise).

Kokkuvõtteks

  • Informaatika on info struktuuri, hankimist, töötlemist ja esitamist käsitlev teaduse ning tehnika haru. Poeetilisemalt: informaatika on andmete informatsiooniks muutmise kunst ja teadus.
  • Informaatika mõiste omab erinevates keeleruumides ja kontekstides üsna erinevaid tähendusi, nt. saksa ja vene keeleruumis on informatik/informatika küll laialt levinud, kuid ingliskeelses maailmas on informatics pigem meie infoteaduse sünonüümiks. Seega tuleks informaatika alaseid materjale ingliskeelses kirjanduses otsida pigem teiste märksõnade alt: computer science, computing, information technology jne. Kooliinformaatika ingliskeelseks vasteteks on näiteks computer literacy või ICT. Inglise keele domineeriv roll teaduses ja globaliseeruvas majanduses põhjustab seega informaatika mõiste taandumist ameerikapäraste IT ja ICT ees.
  • Nii nagu iga teine teadusdistsipliin või eriala, tegeleb ka informaatika lisaks oma põhiprobleemide uurimisele ka mitmete "sidusteemadega" - nendeks on nii antud eriala saavutuste rakendamine teistes valdkondades (nt. bio- ja meditsiini-informaatika), oma ajaloo/geneesi uurimine (informaatika valdkonna nooruse tõttu on see veel suhteliselt vähepopulaarne suund). Üheks selliseks sidusteemaks on informaatika aluste ja oskuskeele sissejuhatav tutvustamine uuele põlvkonnale - seda siis kooliinformaatika vormis.

Küsimused

  • Mille poolest erinevad TTÜ ja TÜ informaatikaga tegelevate teaduskondade/instituutide ja õppekavade struktuurid? Kuidas seda seletada?
  • Kes on olnud Eesti informaatikateaduse suurkujudeks viimase 30 aasta jooksul?
  • Mis on olnud Eesti informaatikateaduse peamisteks uurimissuundadeks viimasel 10 aastal?
  • Millised on edukaimad ja suurimad firmad Eestis, mille tegevusvaldkonna võib lugeda informaatika alla kuuluvaks?
 

Powered by Plone

This site conforms to the following standards: