Skip to content.

InfDid

Sections
Personal tools
You are here: Home » Õpik

Õpik

Up one level
Õpik 1.1. Mis on informaatika?
Sissejuhatavas peatükis keskendume informaatika didaktika põhimõistete tähenduste avamisele. Esmalt käsitleme informaatika mõiste erinevaid tõlgendusi ja kooliinformaatika seoseid ning erinevusi "suurest informaatikast". Seejärel tutvume didaktika ehk õpetamisteaduse tekkeloo, koolkondade ja peamiste probleemidega. Kolmandas alapeatükis sõnastame informaatika didaktika aine, eesmärgid ja sisu ning võrdleme seda teiste ainedidaktikatega..
Õpik 1.2. Mis on didaktika?
Võrreldes informaatika mõistega on didaktika mõistel selja taga pikk ja väärikas ajalugu, samas ei ole lood didaktika mõiste üheseltmõistetavuse ja tõlgitavusega sugugi mitte oluliselt paremad.
Õpik 1.3. Informaatika didaktika aine ja eesmärgid
Informaatika didaktika tegeleb informaatika õpetamise eesmärkide, sisu ja meetodite uurimise ja arendamisega.
Õpik 2.1. Õppekava koostamise alused
Õppekava mõiste on Eesti hariduspoliitkas ja ka õpetajate igapäevases koolitöös viimasel aastakümnel olnud tohutu tähtsusega - õppekava kui nähtust kiputakse isegi liigselt mütologiseerima, õppekava puudustega seletatakse mitmeid koolielu probleeme. Enne informaatika ainekava juurde asumist vajaks õppekava kui üldmõiste pisut põhjalikumat ja avaramapilgulist lahtiseletamist.
Õpik 2.2. Kooliinformaatika ja "teine kirjaoskus"
Informaatika ei ole "tavaline õppeaine" - seda ei leia riikliku õppekava kohustuslike õppeainete loendist ega riigieksamite seast. Samas tähtsustavad nii 1996 kui 2002 aasta üldhariduskoolide riiklikud õppekavad informaatika õpetamist.
Õpik 2.3. Informaatika kui ainekavu läbiv teema 2002.a. riiklikus õppekavas
Riikliku õppekava uues versioonis on kaasajastatud ja täpsustatud nõudeid infotehnoloogia õpetamisele põhikoolis ja gümnaasiumis. Peamiseks erinevuseks võrreldes 1996. a õppekavaga on konkreetsete pädevusnõuete fikseerimine põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajatele.
Õpik 2.4. Informaatika ainekava koostamine
Informaatika ainekava koostamine on ilmselt üks loomingulisemaid osi informaatikaõpetaja töös. Ainekava koostab õpetaja ise, tuginedes riiklikule ja kooli õppekavale.
Õpik 3.1. Traditsiooniline õpetamismeetod, biheiviorism ja programmõpe
Kuigi Ratke ja Comenius tegid didaktika ehk õpetamisõpetuse alase teoretiseerimisega algust juba 17.sajandil, käsitleti 19.sajandi lõpuni õpetamist pigem kunstina.
Õpik 3.2. Kaasaegsed õppimisteooriad, konstruktivism ja probleemõpe
Kaasaegsed õppimisteooriad vastandavad end traditsioonilistele (biheivioristlikele) metoodikatele. Kõige mõjukamaks teoreetiliseks koolkonnaks didaktikas on sotsiaal-konstruktivism, millega seovad end mitmed tänapäevased didaktilised teooriad ja õpetusmeetodid.
Õpik 3.3. Õpidisain
Õpidisain (i.k. instructional design) on ameerika vaste mandri-Euroopa didaktika ja metoodika alamvaldkonnale, mis keskendub õpisündmuste ja õppevahendite kavandamisele.
Õpik 4.1. Tehnilised vahendid informaatika õpetamisel
Nii nagu enamikus eluvaldkondadest, on ka hariduses tehnilised vahendid eelkõige inimese “keha pikendused”, võimaldades nii õpetajal kui õpilasel tulla oma tegevuses toime efektiivsemalt, väiksema aja- ja energiakuluga.
Õpik 4.2. Õpitehnoloogia standardid ja õpiobjektid
Paar viimast aastat on toonud kaasa lausa revolutsioonimaigulise liikumise elektrooniliste õppematerjalide vallas. Õpitehnoloogia standaridte teke võimaldab panna erinevad õpitarkvarad ja elektroonilised õpikeskkonnad omavahel suhtlema - ühe keskkonna jaoks loodud õppesisu on standardite järgimise puhul võimalik kanda üle teise.
Õpik 5.1. Infojuhi roll koolis
Infojuhi ametipost on koolides veel nii uudne, et infojuhi rolli ja ülesannete osas pole tekkinud korralikku konsensust - kes näeb infojuhis eelkõige "patsiga poissi", kes arendusdirektorit, kes suhtekorraldajat, kes lihtsalt palgalisa maksmise võimalust arvutiõpetajale.
 

Powered by Plone

This site conforms to the following standards: