Kolmapäeval, 3.12 tutvustasime TLÜ Senati ruumis kohaletulnud huvilistele ja meediale hiljuti lõppenud uuringu tulemusi. Uuringu tellis HTK-lt Tiigrihüppe Sihtasutus, eesmärgiks oli selgitada välja koolidevahelised erinevused riikliku õppekava läbiva teema ‘IT ja meedia’ õpetamisel, seejuures rakendatavad tüüpilised meetodid ja strateegiad, nende vastavus õpilaste vajadustele ja läbiva teema õpetamise eeldused
Meediale osutus meie pressiteade (ja ka järgnenud telefoniintervjuud) tõsiseks pähkliks – nad ei saanud asjale ikka üldse pihta. Allolev ERR uudisnupp sisaldab näiteks sellist pärlit: “Andmekabinettides pole grafoprojektoreid” (mina ütlesin telefonis “ainekabinettides pole piisavalt dataprojektoreid”). Kuigi me ei uurinud midagi õpilaste arvutioskuse kohta, noppis meedia nende jaoks ilmselt liiga keeruliseks osutunud läbiva teema jutust üksnes meie rahulolematuse õpilaste arvutioskustega. See teema tuli sisse üksnes ERR intervjueerija väitest “õpilased oskavad juba niigi arvutit kasutada”, mille peale mina kostsin, et oskavad üksnes kitsas nišis. Nuta või naera. Parima kokkuvõtte tegi üritusest Kalev Meedia reporter, kes ise ainsana kohale oli vaevunud tulema, kuid temagi ei suutnud hoiduda intrigeerivast pealkirjast.
Tallinna ülikooli (TLÜ) informaatika instituut viis läbi uuringu, millest selgus, et õpilaste arvutikasutamiseoskus on nigel ning Eesti koolid pole valmis minema üle arvutipõhisele õppele.
“Noored on kindlasti arvutikasutamises oma õpetajatest paremad teatud kitsastes niššides, mis puudutavad arvutimänge, arvutialast suhtlust. Niipea, kui asi läheb tõsisemaks ja puudutab keerulisemaid infootsingu oskusi, jäävad nad hätta,” rääkis TLÜ informaatikainstituudi haridustehnoloogia keskuse juhataja Mart Laanpere ERRi raadiouudistele.
“Google’isse oskab igaüks lüüa mingisuguse võtesõna sisse, aga see ei pruugi olla kõige efektiivsem otsingustrateegia. Või kui tekstidokumendi korrektset vormistamist või elementaarset andmetöötlust, siis neid oskusi üldjuhul õpilased ei omanda,” selgitas ta.
Laanpere suhtub kriitiliselt ka riiklikusse õppekavva, milles on suhteliselt lahtiseks jäetud, kes ja kuidas peaks õpetama arvutikasutamisoskust ja kuidas seda hindama peaks.
Koolid pole sülearvutiteks valmis
Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskuse juhataja Mart Laanpere uuringu “IKT ja teised läbivad teemad üldhariduskooli õppekavas” tulemuste esitlusel 3. detsember 2008 Tallinna Ülikoolis. Foto: Hans Põldoja
Laanpere sõnul jätab samas soovida ka koolide infrastruktuur. “Päris paljudes koolides pole olemas veel traadita andmesidevõrku. Andmekabinettides pole grafoprojektoreid – ei saa teha esitlusi, mis on kõige levinum arvutikasutamise viis ainetundides,” märkis ta.
“Mõni aeg tagasi, eelmiste valimiste eel osad parteid heietasid sellist ilusat ideed, et õpilased võiks varustada sülearvutitega. Meie oma uuringu põhjal võime öelda, et Eesti koolid ei ole valmis õpilaste lubamiseks ainetundi läptoppidega.”
