Centre for Educational Technology

It was made by the students of Baltic Film and Media School as a part of The Year of Science activities.

Informaatika TLU from Tallinna Ülikool on Vimeo.

From 20th until 23rd of June the University of Lapland held a conference NBE2011 - The Social Media in the Middle of Nowhere. This was the fourth conference of its kind and this time organized in Salla, Finland. There were participants from different European countries including Estonia.

CET was represented in the conference with five articles written by (from the left) Katri Tammsaar, Martin Sillaots, Terje Väljataga, Kersti Toming and Hans Põldoja. Also Mart Laanpere, Sonia Sousa and Sebastian Fiedler contributed to the papers. From the proceedings you can read more about what was written and presented in the conference.

8. ja 9. juulil toimub Barcelonas personaalsete õpikeskkondade konverents PLE 2010. HTK inimesed on juba mitmeid aastaid kasutanud oma kursuste läbiviimisel ajaveebe, wikisid ja muid sotsiaalse meedia vahendeid. Sellistest vahenditest koosnevaid avatud ja hajutatud keskkondi nimetataksegi personaalseteks õpikeskkondadeks. Lisaks personaalsete õpikeskkondade kasutamisele on meil arendamisel ka mitu vahendit, mis sellistes õpikeskkondades kasutamiseks sobivad.

Hans ja Terje tutvustasid konverentsil LeContract keskkonda, mis toetab õpilepingute kasutamist kursustel. Õpilepingud võimaldavad õppijal kavandada oma õpieesmärke ning jälgida nende saavutamist. LeContract projekt on hetkel veel algfaasis. Konverentsiartikkel “Externalization of a PLE: Conceptual Design of LeContract” (pdf) annab ülevaate LeContract disainiprotsessist ja peamistest võimalustest. LeContract idee võtab lühidalt kokku järgnev video.

Terje kirjutas teise artikli koos Sebastian Fiedleriga teemal “Personaalsed õpikeskkonnad: kontseptsioon või tehnoloogia?”, kus autorid teevad kriitilise ülevaate antud teema kirjandusest ning lahkavad kontseptsiooni erinevaid tahke.

26.oktoobril esitasime koordinaatorina EL 7. Raamkava projektitaotluse IKT alamprogrammi 5.taotlusvooru. Tegemist on suuremahulise IP kategooria projektiga (Large-Scale Intergrated Project), mis positiivse rahastamisotsuse korral teeks Eestis ajalugu – see oleks esimene Eesti kõrgkooli poolt koordineeritav IP info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas. LeFlow projekti eelarve on 8,7 miljonit eurot, projektikonsortsiumi kuulub 13 partnerasutust (s.h. Aacheni ja Grazi tehnikaülikoolid, Umea ja Helsingi ülikoolid, Hollandi ja Briti avatud ülikoolid, ettevõtetest SAP Research ja Webmedia).

Eile saime ametliku kinnituse, et LeFlow projektitaotlus on edukalt läbinud esimese hindamisvooru ja ületanud künnise (treshold). Meid on kutsutud Luksemburgi läbirääkimistele, mille käigust sõltub osaliselt projekti pääsemine kolmandasse vooru.

Projektitaotluse kirjutamisel ja partneriotsingul nõustas meid Invent Baltics, sellega seonduvat eeluuringut rahastasid EAS ja EL Regionaalarengu Fond.

15.-17.oktoobril Portos toimunud Open Classroom konverentsil sai Kairiti ettekanne ära märgitud kui üks viiest parimast: http://www.eden-online.org/eden.php?menuId=491.
Augustis toimunud ICWL konverentsil sai Best Paper Award’i Riina Vuorikari artikkel, mille kaasautoriks oli Martin: http://www.hkws.org/events/icwl2009/bestpaper.html

19-21. august 2009 toimus Aachenis ICWL 2009 konverents. HTK oli esindatud kolme artikliga:

Terje Väljataga: “If a student takes control: facilitator’s tasks and responsibilities” käsitles õppija ja õppejõu rolli muutusi avatud õpikeskkondades

Mart Laanpere, Kai Pata ja Vladimir Tomberg: “Evaluating pedagogy-driven design of IVA LMS with activity pattern analysis” analüüsis IVA õpikeskkonda tegevusmustrite kaudu.

Riina Vuorikari, Martin Sillaots, Silvia Panzavolta ja Rob Koper: “Are tags from Mars and descriptors from Venus? A study on the ecology of educational resource metadata” võitis konverensti parima artikli auhinna.

Kolmapäeval, 3.12 tutvustasime TLÜ Senati ruumis kohaletulnud huvilistele ja meediale hiljuti lõppenud uuringu tulemusi. Uuringu tellis HTK-lt Tiigrihüppe Sihtasutus, eesmärgiks oli selgitada välja koolidevahelised erinevused riikliku õppekava läbiva teema ‘IT ja meedia’ õpetamisel, seejuures rakendatavad tüüpilised meetodid ja strateegiad, nende vastavus õpilaste vajadustele ja läbiva teema õpetamise eeldused

Meediale osutus meie pressiteade (ja ka järgnenud telefoniintervjuud) tõsiseks pähkliks – nad ei saanud asjale ikka üldse pihta. Allolev ERR uudisnupp sisaldab näiteks sellist pärlit: “Andmekabinettides pole grafoprojektoreid” (mina ütlesin telefonis “ainekabinettides pole piisavalt dataprojektoreid”). Kuigi me ei uurinud midagi õpilaste arvutioskuse kohta, noppis meedia nende jaoks ilmselt liiga keeruliseks osutunud läbiva teema jutust üksnes meie rahulolematuse õpilaste arvutioskustega. See teema tuli sisse üksnes ERR intervjueerija väitest “õpilased oskavad juba niigi arvutit kasutada”, mille peale mina kostsin, et oskavad üksnes kitsas nišis. Nuta või naera. Parima kokkuvõtte tegi üritusest Kalev Meedia reporter, kes ise ainsana kohale oli vaevunud tulema, kuid temagi ei suutnud hoiduda intrigeerivast pealkirjast.

ERR uudised:

Tallinna ülikooli (TLÜ) informaatika instituut viis läbi uuringu, millest selgus, et õpilaste arvutikasutamiseoskus on nigel ning Eesti koolid pole valmis minema üle arvutipõhisele õppele.

“Noored on kindlasti arvutikasutamises oma õpetajatest paremad teatud kitsastes niššides, mis puudutavad arvutimänge, arvutialast suhtlust. Niipea, kui asi läheb tõsisemaks ja puudutab keerulisemaid infootsingu oskusi, jäävad nad hätta,” rääkis TLÜ informaatikainstituudi haridustehnoloogia keskuse juhataja Mart Laanpere ERRi raadiouudistele.

“Google’isse oskab igaüks lüüa mingisuguse võtesõna sisse, aga see ei pruugi olla kõige efektiivsem otsingustrateegia. Või kui tekstidokumendi korrektset vormistamist või elementaarset andmetöötlust, siis neid oskusi üldjuhul õpilased ei omanda,” selgitas ta.

Laanpere suhtub kriitiliselt ka riiklikusse õppekavva, milles on suhteliselt lahtiseks jäetud, kes ja kuidas peaks õpetama arvutikasutamisoskust ja kuidas seda hindama peaks.

Koolid pole sülearvutiteks valmis

Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskuse juhataja Mart Laanpere uuringu “IKT ja teised läbivad teemad üldhariduskooli õppekavas” tulemuste esitlusel 3. detsember 2008 Tallinna Ülikoolis. Foto: Hans Põldoja

Laanpere sõnul jätab samas soovida ka koolide infrastruktuur. “Päris paljudes koolides pole olemas veel traadita andmesidevõrku. Andmekabinettides pole grafoprojektoreid – ei saa teha esitlusi, mis on kõige levinum arvutikasutamise viis ainetundides,” märkis ta.

“Mõni aeg tagasi, eelmiste valimiste eel osad parteid heietasid sellist ilusat ideed, et õpilased võiks varustada sülearvutitega. Meie oma uuringu põhjal võime öelda, et Eesti koolid ei ole valmis õpilaste lubamiseks ainetundi läptoppidega.”