Jelena Jovanovic on May 21st, 2012:
Advancing Education through a Synergy of Semantic Web Technologies and Social Web Practices
Jelena Jovanovic on May 22nd, 2012:
Technologies and Pedagogies for Advancing Organizational Learning, Knowledge Sharing and Goal Management
Virpi Roto on November 10th, 2011:
User Experience: Why, What, How?
Virpi Roto on November 11th, 2011:
User Experience Research and Practice: Two Different Planets?
Francesca Constabile on November 11th, 2011:
Evaluating Usability with Pattern-Based Inspection
Francesca Constabile on November 11th, 2011:
Usability Engineering in Software Development
Informaatika Instituudi haridustehnoloogia õppekava on mõeldud eelkõige haridusasutuste spetsialistide koolitamiseks, kuid lõpetajad võivad erialast rakendust leida ka näiteks koolitusfirmades või mis tahes oma töötajate professionaalsesse arendamisse panustavas asutuses ja organisatsioonis. Õppekava lõpetanud on võimelised kujundama e-õppe keskkondi ning neid efektiivselt kasutama.
Erialaõpe jaguneb kahte moodulisse: õppedisain, mille eesmärk on toetada teaduspõhise ja uurimusliku lähenemise kujunemist organisatsioonis õpikeskkonna kujundamisel ja rakendamisel, ning IKT arendus- ja teadmusjuhtimine organisatsioonis, mille eesmärk on toetada pädevuste kujunemist haridustehnoloogilise innovatsiooni ja õppiva organisatsiooni printsiipidest lähtuva õppe korraldamiseks.
Õppekava lähtub mitmest valdkondlikust raamdokumendist, sh Tiigrihüppe SA loodud õpetajate haridustehnoloogilistest pädevusnõuetest, Rahvusvahelise Haridustehnoloogia Ühingu riikliku haridustehnoloogia standardist NETS jmt.
Põhiosa auditoorsest õppetööst toimub tsükliõppena (laupäeviti-pühapäeviti), mis võimaldab osaleda ka töötavatel inimestel.
Täpsemat infot sisseastumiseksami kohta leiab Tallinna Ülikooli Informaatika Instituudi lehelt.
Aastal 2009 alustas EAS innovatsiooniosakute kasutamist, et tihendada koostööd ettevõtjate ja ettevõtteväliste innovatsiooniparteritega, eesmärgiga tihendada näiteks sidemeid ettevõtjate ning ülikoolide vahel.
Innovatsiooniosak on 50 000 kroonine osak, mida saab taodelda iga Eesti väike- või keskmise suurusega ettevõtja, kellel puudub varasem koostöö partneritega, kelle nimekirja leiab EASi innovatsiooniosakut tutvustavalt lehelt.
Toetust antakse väga erinavateks eesmärkideks, millest võib välja tuua näiteks:
- toote- või teenuse arendamise alased konsultatsioonid
- disainilahenduste väljatöötamine või juurutamine
- teostatavus- või tasuvusuuringu läbiviimine
Haridustehnoloogia keskus on olnud ja on seotud ligi kümne erineva projektiga. Lõppenud projektidest võib välja tuua virtuaalse raamaturiiuli prototüübi loomise keskkonna Raamatumaailm juurde, eportfoolio lahenduse prototüüp Dictumi arenduskeskusele ning ajahaldussüsteemi Toggl.com kasutatavuse uuring.
Neljapäeval, 21. mail kell 11.00 avatakse Tallinna Ülikooli Informaatika Instituudis arvutifirma Apple koolituskeskus, mis on mõeldud üldhariduskoolide õpetajate toetamiseks infotehnoloogiliste pädevuste arendamisel.
Õppeklassis hakatakse igakuiselt pakkuma tasuta algtaseme koolitusi, mille käigus õpitakse rikastama õppetööd digitaalse fotograafia, veebi-, video- ja audiomaterjalide abil, kasutades Apple`i tarkvaralahendusi. Samuti tutvustatakse Mac-platvormi interaktiivsete õppematerjalide ja esitluste koostamiseks ning õpilastevahelise suhtluse ja koostöö korraldamiseks veebikeskkonnas.
Koolituskeskuse loomise käivitajaks oli Apple`i esindaja AVAD Baltics, mille toel varustati õppeklass uute iMac arvutitega. Apple`i loodud arvutid ja tarkvara on populaarsed audio, video, arvutigraafika ja uusmeedia professionaalide seas, viimasel ajal on Apple`i arvutid hakanud levima ka üldhariduskoolides. Kui näiteks Suurbritannias on tänaseks loodud juba üle 80 samalaadse keskuse, siis Tallinna Ülikoolis avatava koolitusklassi näol on tegemist teisega Baltikumis.
Kommenteerib TLÜ Informaatika Instituudi direktor professor Peeter Normak: „Asjaolu, et iga Apple`i arvutiga kaasneb suurte võimalustega ja väga kasutajasõbralik multimeediumitarkvara, võimaldab õpetajal suhteliselt kerge vaevaga koostada täiendavaid õppematerjale ning juurutada uusi õppevorme. Seetõttu on avatava koolituskeskuse üheks eesmärgiks ka hea praktika levitamine ning selle kaudu kooliuuenduse toetamine Koolituskeskus on hea näide Tallinna Ülikooli ning eraettevõtte koostööst, mille mõju hakkab ulatuma ka väljapoole ülikooli seinu.“
Koolituskeskuse avab neljapäeval kell 11.00 Tallinna Ülikooli rektor Rein Raud, seejärel tutvustab klassi ideed AVAD Baltics esindaja Kaido Pähn. Õpetaja Meeri Sild räägib Apple`i arvutite ja tarkvara kasutamisest Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis ja teadur Hans Põldoja tutvustab Apple`i koolituskeskuse poolt pakutavaid koolitusi Tallinna Ülikoolis. Avamisüritus toimub Uus-Sadama 5 õppehoone ruumis U-649, seejärel siirdutakse koolituskeskuse arvutiklassi, mis asub Informaatika Instituudi haridustehnoloogia keskuse ruumis P-511.
Lisainformatsioon:
Hans Põldoja,
Tallinna Ülikooli Informaatika Instituudi teadur
telefon: 56665689
e-post: hans@tlu.ee
E-õppe ja uusmeedia tarkvaralahenduste esitluspäev eVent on selleks kevadeks läbi. Ligi kolme tunni jooksul tutvustati Tallinna Ülikooli U-maja aatriumis 19 projekti ja üliõpilastööd.
Suured tänud kuulajatele ja huvilistele ning vapratele esinejatele, kes oma mahukad tööd pidid mahutama napi 5 minuti sisse.
Ettekandjate slaidid leiab Slideshare keskkonnast.
5. mail kella 15.00–18.00 toimub Tallinna Ülikooli U-maja aatriumis (Uus-Sadam 5, 3. korrus) e-õppe ja uusmeedia tarkvaralahenduste esitluspäev eVent.
Taaskord on Tallinna Ülikooli informaatika osakond ja haridustehnoloogia keskus tuulutanud oma riiuleid ning valmis nüüd esitlema oma teadus- ja arendusprojektide raames loodud haridustehnoloogia ja uusmeedia projekte. Esitlemisele tulevad kaksteist projekti, nende seas: Rahvuspapude turunduskampaania, haridusportaali Koolielu uus versioon, õppematerjalide portaal LeMill, testimissüsteemid TATS ja PETS, algklasside e-õppekeskkond Krihvel, hariduse IKT strateegiad Gruusias ja Moldovas, jt.
Lisaks tutvustada informaatika instituudi üliõpilased enda valmistatud veebirakendusi, mobiililahendusi ja uusmeedia tegevuskunsti projekte. Üritusel osalejad saavad oma käega tarkvaralahendusi järele proovida.
e-Vent’ile on oodatud õpetajad ja õppejõud, üliõpilased ja õpilased, koostööpartnerid ja huvilised – kõik, kes tahavad rohkem kuulda uusimatest info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite rakendamise võimalustest nii üksikisikute kui ka kogukondade tegevuse toetamisel. Osalemine on kõigile tasuta!
Lisainfo: http://htk.tlu.ee/event
23. – 28. november viibivad Kai Pata, Mart Laanpere, Hans Põldoja ja Pjotr Savitski Gruusias. Plaanis on läbi viia erinevaid koolitusi, kaasa lüüa Eesti E-riigi Akadeemia ja Välisministeeriumi poolt korraldatud seminaril, mille üheks eemärgiks on muuhulgas ette valmistada Tallinna Ülikooli ja Tbilisi kolme ülikooli koostöös ühise magistriõppekava käivitamine haridustehnoloogia valdkonnas.
Projekt, mille kaudu vastastikkused külastused on toimunud, kannab nime Hirvehüpe (Deer Leap). Sarnasus Eesti oma Tiigrihüppe programmiga ei ole pelgalt vaid nimes. Nagu Eestiski, on Hirvehüpe Gruusias mõeldud toetama kohaliku valitsuse toel IT infrastruktuuride rajamist koolides (ka interneti ühenduse võimaldamist), õpetajatele algtasemel arvutikasutamise oskuse õpetamist ning juhendama, kuidas ainetundides saab arvuteid töövahenditena kasutada.
Kuid lisaks suurtele inimestele on reisiseltskonnas seekord ka Eesti õpilasi, kes lähevad külla Gruusia noortele. Täpsemalt on tegu Kolga Keskkooli õpilastega, kes direktori eestvedamisel asusid Gruusiast omale sõpruskooli otsima. Gori linna 7. kooliga on nüüdseks sisse seatud ajaveeb, kus saab jälgida koolidevaheliste sidemete loomise lugu kui ka järgnevaid tegevusi. Enne visiiti lükkasid õpilased käima ka korjanduse oma uue sõpruskooli jaoks, mille käigus müüdud kalendrid ja küpsetised aitasid raha kiiremini kokku koguda.
Heategevuseks kokku pandud kalender, gorikolga.wordpress.com
26.ndal augustil kogunesid raamatukogutöötajad ja asjaosalised Lahemaal Viinistul kuulama ja osa saama Mart Laanpere ning Hans Põldoja ühisest loengupäevast “Mis on Veeb 2.0?”.
Enne lõunat tutvustati erinevaid sotsiaalse meedia töövahendeid, nende kasutusvõimalusi ning toimivaid praktilisi lahendusi. Läbi personaalse infokeskkonna ja sotsiaalsete võrgustike jõuti sisu märgendamise ning folksonoomiateni. Rühmatöös kaasati fotorepositooriumid nagu Flickr ja Nagi ning sündikaatimise tööriist Netvibes.
Peale lõunasööki oli teemaks Veeb 2.0 ja teadmushaldus organisatsioonis. Praktiliste näidete varal tutvustati erinevate töövahendite rakendamist, teadmushaldust organisatsiooni sees, klientide ja partnerite kaasamist teadmusbaasi laiendamisesse.
Kui senine osa oli peamiselt juhtida Mardi poolt, siis edasi võttis ohjad enda kätte Hans, kes viis osalejad lähemale intellektuaalomandi mõistele, selle kaitsmisele ja sellega seonduvale. Avatud sisulitsentsid, sisu taaskasutus Veeb 2.0 keskkonnas ning sihtrühmani jõudmine oli Hansul samuti kaetud läbi praktiliste ülevaadete.
Ametlik pool otsas, suunduti üheskoos Viinistu Kunstimuuseumisse, mis hoiab endas suurt hulka väärt kunstnikke, kelle töid saab aastaringselt muuseumis vaadata. Ent päev ei olnud sellega veel ühel pool, enne lõdvestumist said kogunenud osa saada lühikesest GPS mängust, mida viis läbi Priit Tammets. Enne rajale asumist said osalejad endi kätte täpsed seadmed, mis neid läbi punktide juhataks ning juhised nii GPSide kohta üldiselt kui ka konkreetse mängu kohta. Kauni Viinistu küla keskel looklenud rada kellelegi raskusi ei valmistunud aga meeleolu tõstis kerge kehaline aktiivsus kindlasti ning kõik said edasi asuda õhtuste toimingute kallale.
Sellel kevadel on üleval keskuses olnud akadeemilist kirjutamist ja uurimist olnud palju rohkem kui eelnevatel aastatel. Kokku kolm magistri- ja kaks bakalaureuse tööd on nüüdseks kaitstud ja mitte halvasti:
Aili Madisson – Teenusorienteeritud arhidektuuriga veebipõhised teadmiste testimise vahendid (Web-based Assessment Tools with Service-Oriented Archidecture), hinne A
Vahur Rebas – SCORM-sisupakettide esitlusvahend e-õppekeskkonnas IVA (SCORM-player for E-learning Environment IVA), hinne A
Kairit Tammets – Hajutatud õpikeskkonnas toimuva ja enesejuhitaval õppimisel põhineva e-kursuse disaini modelleerimine (Course Design Modelling for Self-directed Learning in Distributed Learning Environment), hinna A
Priit Tammets – Visuaalne modelleerimiskeel pedagoogiliste mustrite kirjeldamiseks (Visual Modelling Language for Describing Pedagogical Patterns), hinne B
Pjotr Savitski – OpenID põhine autentimine veebirakendustes Meenutusteportaali näitel (OpenID-based Authentication in Web Applications – the Case of Meenutused Portal), hinne B
