Töövahendite ülevaade
Ajaveeb
Ajaveeb ehk blog, on veebikeskkonnas loodud virtuaalne päevik, mis sisaldab ühe või mitme autori poolt kirjutatud postitusi, mis on ajaliselt järjestatud. Enamik ajaveebide keskkondasid võimaldab postitustele lisada fotosid ja videosid. Kui ajaveebi autor pole teisiti seadnud, siis lugejad saavad lisada kirjutistele kommentaare, mille läbi võib ajaveebis vestlus kujuneda autori ja lugejate vahel. Ajaveebid võivad olla isiklikud päevikud, foto- või videopäevikud, õpingutega või tööga seotud päevikud, rühmapäevik, vms. Samuti võivad need olla privaatsed ja avalikkuse eest peidetud kui ka kõigile kättesaadav.
Ajaveebide teenusepakkujad:
Näide, kuidas luua endale ajaveeb Wordpress.com’s.
Mikroblogimine
Ajaveebi pidamise ehk blogimise üks alamkategooria on mikroblogimine, mis on lühipostituste jaoks mõeldud rakendus, kus postitused on tavaliselt 1-2 lauselised ja kuhu tehakse tavaliselt sissekandeid tihemini. Postituste lugemist saab piirata avalikkuse eest nii, et need on nähtavad vaid teatud rühmale või mitte kellelegi.
Mikroblogimisplatvormid:
Twitter
Jaiku
Pownce
Tubmlr
Meemi
Suhtluskeskkonnad/Sotsiaalsed ja professionaalsed võrgustikud
On olemas mitmeid keskkondasid, mis võimaldab sarnaste huvidega inimestel kokku koonduda ning omavahel suhelda ja olulisi teadmisi jagada. Võrgustikud võivad olla nii töö, õpingute kui ka isikliku eluga seotud või kõigiga omavahel kombineeritud.
Suhtlusvahendid reaalajas
Kiirelt sõpradega vestlemiseks on kiireim vahend mobiiltelefon. Odavam ja vaid veii aeglasem vahend on kasutada välksõnumeid, mida saab edastada mitmete erinevate programmidega, milledest kõige tuntuim on Windows Live Messenger ehk lihtsalt MSN. Kahe arvuti vahel toimuvad vestlused on tasuta, lisaks võimalus kasutada video ning hääle edastamist ning failide jagamist. MSN jookseb edukalt ka enamustel uuematel mobiiltelefonidel.
Eesti oma suhtluskeskkond on Skype, mis võimaldab lisaks reaalajas vestlusele ka helistamist ja konverentskõnesid. Lisarahe eest saab helistada ka tava- ja mobiiltelefonidele, seejuures tihti soodsamalt kui telefonilt-telefonile.
Sotsiaalsed järjehoidjad
Möödas on aeg, mil me hoidsime omale tähtsaid veebiviiteid (aadresse) veebilehitseja lemmikutes (bookmarks, favorites). Nüüd on olemas mitmeid keskkondasid, mis võimaldavad meil salvestada oma veebiviiteid veebipõhiselt, neid märgistada (lisada tag’e) ja jagada teiste kasutajatega. Suurim teenusepakkuja on Del.icio.us. Del.icio.us on sotsiaalne järjehoidja. Ehk selle asemel, et salvestada oma veebiviited „lemmikute“ all veebibrauseris, salvestab kasutaja need oma konto all del.ico.usis ning lisab neile kategoriseerimise eesmärgil nii palju märksõnu kui vaja. Seni, kuni kasutaja vaid enda märksõnu vaatab või need isegi privaatseks muudab, ei jaga viiteid, ei uuri, mis on märksõnade taga ja ei tunne huvi teiste kasutajate veebiviidete vastu, ei ole tegemist küll sotsiaalse järjehoidmisega. Aga sotsiaalne aspekt ongi see, mis asjale oma võlu annab. Kui kasutaja on veebiviite ära salvestanud, näeb ta kui paljud inimesed on sama linki huvitavaks pidanud ja selle salvestanud. See annab võimaluse teiste kasutajate kontosid minna piiluma ja antud teema kohta veel viiteid leida. Idee on sarnaste huvidega inimeste leidmine, ning kuidas teised kasutajad leiavad mõne järjehoidja kasuliku oleva. Lisaks pakub del.icio.us ka kogukondlikku poolt, kuna huvitavaid veebiviiteid on võimalik salvestada ka sinu kontaktidele, keda oma võrgustikku lisanud oled. Rühmatöö puhul võib päris kasulikuks osutuda, kui üks grupiliige leiab viite, mis on vajalik ka teistele ja salvestab selle neile. RSS võimaldab kasutajal tellida oma vookogu lugejasse just nimelt nende märksõnadega veebiviited, mis kasutajale huvi pakuvad. Selle kaudu avastades artikleid või muid artifakte, mis teistele kasutajatele antud valdkonnas on huvitavaks osutunud. Kui näiteks ühe grupi inimesed märgistavad erinevad järjehoidjad ühe kokkulepitud märksõnaga, siis on neid ka lihtne RSS-iga kokku koguda ja neil silma peal hoida.
Miks kasutaja peaks tahtma teistega oma veebiviiteid jagada? Asi on selles, et mida rohkem sa tead, seda paremaks sa saad, isegi kui sa jagad infot oma rivaalidga, vaadates mida nemad antud infoga peale hakkavad ja kuidas seda ära kasutavad. Mida parem sa oled, seda paremat teenust sulle pakutakse ja lõpuks, koostöötamise idee teeb meist kõigist paremad inimesed.
Del.icio.usi kolm märksõna on salvesta, jaga ja avasta. Peamine idee on küll oma veebiviidete hoidmine ühes kohas veebipõhiselt, et infole igal ajal igast arvutist ligi pääseda, nendele märksõnade lisamine, et oleks lihtsam vajalikku üles leida ja mis on kindlasti paindlikum kui kaustade süsteem. Kuid mitte vähemtähtis pole del.icio.usi sotsiaalne aspekt. Veel saate del.icio.usi kohta lähemalt lugeda siit ja leida siit kasutusjuhend Del.icio.us’le.
Veel on aga olemas sotsiaalse järjehoidja teenusepakkujad Scuttle ja Furl.
Fotode repositooriumid
Fotode haldamiseks, jagamiseks, otsimiseks ja vaatamiseks on mitmeid erinevaid keskkondasid. Kõige populaarsem on ilmselt Flickr, Eesti vaste sellele on Nagi ja veel levinud keskkond on Picasaweb.
Flickr on keskkond, mis on mõeldud eelkõige fotode (kuid ka lühivideode) hoidmiseks, haldamiseks ning jagamiseks. Suurimateks eelisteks teiste sarnaste teenuste ees on kasutajasõbralikkus ning paindlikus - fotosid saab üles laadida nii vastava programmi abil kas arvutist või mobiiltelefonist, veebipõhiselt (kasvõi terve kaust ühe korraga), puudub agressiivne reklaam (mis on probleemiks saanud näiteks nagi.ee puhul). Veel on lihtsaks tehtud Flickrist piltide viitamine või näitamine väljapoole - blogidesse postitamine, emailiga saatmine, voogudega (RSS).
Teiseks plussiks on fotode organiseerimise võimaluste rohkus. Loomulikult on olemas albumite loomine, kuid mis saab siis, kui on juba näiteks 25 albumit? Kuidas leida nende seast see õige? Flickr on lahendanud probleemi kahel viisil:
- albumeid saab liita ühise kollektsiooni alla
- fotode haldamine on muutunud sotsiaalseks - su sõbrad saavad lisaks kommentaaridele lisada su piltidele ka märkmeid ning silte (tags). Nii on ka fotode leidmine juba palju lihtsam ja kiirem.
Flickri Eesti kasutajate seas liiga populaarne seni ei ole olnud. Põhjusteks peetakse võõrakeelset kasutuskeskkonda, limiteeritud ruumi fotodele (tasuta kasutaja puhul) ning väidetavat aeglust erinevate päringute puhul. Teisalt jälle, kui kasutaja soovib oma fotosid näidata maksimaalselt suurele hulgale inimestele, on Flickr asendamatu teenus nii siin samas Eestis kui ka väljaspool.
Flickri kasutamise üksikasjalikumad kirjeldused: flickr1 ja flickr2
Nagi on Flickri Eesti vaste, millel on pisut vähem võimalusi, aga vähemnõudlikkule kasutajale, kes tahab pilte üles laadida, sobib küll.
Videode repositooriumid
Enne YouTube’i sündi ei olnud tegelikult arvutikasutajal ja amatöörfilmijal, kes oma videosid soovis teistega jagada, erilisi võimalusi selleks. Esimest korda avanes nüüd selline võimalus inimestel, kelle tehnilised teadmised ei küündinud üle keskmise ning kelle arvuti riist- ja tarkvara seda ei suutnud. Vaid loetud minutitega võis igaüks üles laadida video oma sünnipäevast ning selle linki sõpradega koheselt jagada. Selline sotsiaalsus on tähtis osa tänapäevasest Internetist, ehk Veeb 2.0 fenomenist, kus mõisted “kasutaja” ning “sisu jagamine” käivad pea alati käsikäes.
Milleks YouTube’i kasutakse? Eks ikka videode üleslaadimiseks, nagu seda alati on tehtud. Kuid video ei ole vaid klipp lemmikloomast või piilukaamera lõik väikevennast. On TV saadete ja filmide lõigud või treilerid, muusikavideod, videoblogid, hariduslikel eesmärkidel koostatud kooliprojektid, intervjuud ja palju muud. Erinevaid kategooriaid on YouTube’is 15, mille seast peaks valima omale sobivaima video üleslaadimise alguses.
Üles saab laadida erinevaid videoformaate kasutades, nagu näiteks .WMV, .AVI, .MOV, .MPEG, .MP4, .DivX, .FLV ja ka 3GP, mida kasutavad paljud mobiilitootjad. Edasi tehakse failist flash-fail, mis on laialt levinud formaat veebilehtede juures, ning mis tagab selle, et enamus arvuteid suudab neid kerge vaevaga maha mängida.
Pildi mõõtmeteks YouTube keskkonnas on 320 korda 240 pikslit. Maksimaalseks videopikkuseks on 10 minutit ning üleslaetava faili suuruseks 1 gigabait.
Pikemalt ja koos illustreerivate materjalidega saab YouTube keskkonnaga tutvuda siin ja siin.
Teisi sarnaseid teenuseid:
Toru (eesti keelne), Vimeo, Jumpcut, Veoh
Esitluskeskkonnad
Esitluskeskkonnad võimaldavad veebipõhiselt jagada oma presentatsioone ja esitlusi teiste kasutajatega. Kergesti saab üles laadida oma esitluse keskkonda, määrata, kui avalik see esitlus on, lisada märksõnad (tag’d), mis seda esitlust iseloomustavad. Parimaks näiteks siinkohal on Slideshare.com.
Kuid esitlusi ei pea looma sugugi vaid arvutisse installeeritud vahenditega. Veebipõhised teenused nagu 280 Slides, SlideRocket, Scrapblog, Slide, Animoto, ja Preezo on oma kasutusmugavusega ligilähedal harjumuspärase PowerPointiga.
Agregaatorid
Agregaatorite (nt. Netvibes, Pageflakes, Protopage jt.) peamine idee seisneb erinevate infovoogude tellimises ja kombineerimises ühte kohta lihtsustatud kujul vastavalt kasutaja poolt defineeritud vajadustele. Agregaatorite eesmärk on vähendada ajakulu, et end kursis hoida olulise informatsiooniga ning regulaarselt jälgida erinevatel veebilehekülgedel toimuvaid uuendusi. Agregaatorid võimaldavad luua unikaalse informatsiooni ruumi, mida võib nimetada ka „personaalseks ajaleheks“ s.t. kokku jooksevad need uudised ja infovood, mida kasutaja ise on valinud tema seatud tingimustel. Agregaatorite kasutamise eelis on see, et infovoogudega ei tule kaasa reklaami ega muud segavat ning tegemist on pealkirjadega (või ka esimeste lausetega sisust) andes omakorda kiire ülevaate kasutaja poolt tellitud infovoogudest. Vookogud töötavad teatud infovahetusstandardite: RSS ehk Realy Simple Syndication (eestikeelset lugemist RSS kohta siit), Atom feed – Atom Syndication Format (atom) alusel, tõmmates kasutajani elemente - artiklite pealkirju ja artikli algusest pärinevat tekstilõike, pilte ning linke.
Netvibes on personaalne veebipõhine keskkond, kuhu kasutaja saab kokku koondada oma lemmikud veebilehed, blogid, e-posti, otsingumootorid, fotod, videod ja palju muud. Lisaks võimaldab Netvibes lisada vidinate näol oma keskkonda kalendri, ilmateate, mängud, teadete tahvli jms. Iga kasutaja saab luua just sellise välimusega oma Netvibes’i nagu ta soovib. Lisaks on võimalik valida, mida oma keskkonnas tahetakse jagada kaaslastega ning mis on personaalne ja teiste eest peidetud.
Netvibes’i võib kasutada lihtsalt isiklikel eesmärkidel, tööasjade haldamiseks, õpingute korraldamiseks või hoopis õpikeskkonnaga, kuhu on üles seatud kursuse leht koos vajalike vidinate ja veebiviidete ning kursusel osalejate ajaveebidega. Netvibes’iga liitumine on lihtne ning keskkonna kasutamine on tasuta.
Juhend Netvibes’i kasutamiseks.
Pageflakes on väga sarnane teisele veebipõhisele vookogule Netvibes’ile. Kasutajal on samad võimalused - oma sobiva keskkonna kokkupanemine, lisades erinevaid lehti, neid jagada kaaslastega, kasutada erinevaid vidinaid, muuta kujundust jms. Erinevust kasutaja jaoks ei ole muus, kui, et Netvibes pakub rohkem lisasid, mida oma keskkonnaga integreerida. Valik, kumba keskkonda kasutada, põhineb kasutaja isiklikel eelistustel.
Tavakasutajate kõrval on olemas ka asjahuvilised, kes soovivad süsteemi muuta ja arendada. Selle jaoks pakub Pageflakes suuremaid võimalusi kui Netvibes - Pageflakes on rohkem avatud platvorm.
Kasutajatel, kellel on olemas google’i kasutajatunnus, on kindlasti mugav kasutada veebipõhise vookoguna iGoogle’t, sest kõik ülejäänud Google’i teenused on vookoguga integreeritud. Kasutades e-posti teenust Gmail, on kasutaja kirjad vaikimisi vookogus olemas. Või kui kasutaja kasutab sotsiaalset suhtluskeskkonda Orkut, avalduvad tema kontaktide sünnipäevad automaatselt iGoogle avalehel. Lisanduvad vidinad, mida kasutaja ise lisab endale ja mis sarnanevad eelpool mainitud vookogude Netvibes ja Pageflakes võimalustega.
Kuid kui Netvibes ja Pageflakes pakuvad võimalust jagada nii ühte-mitut vidinat kui ka tervet lehte, siis iGoogle laseb jagada vaid üksikuid vidinaid ja sedagi mitte anonüümsetele kasutajatele. iGoogle toetab sõprade vahelist jagamist, Netvibes ja Pageflakes aga kogu maailmale jagamist. iGoogle’ga liitumine eeldab Google’i kasutajatunnuse olemasolu
Vaata ka: Zodit.com, Prototype
Koostöö keskkonnad
Dokumentide koostamine ei pea tingimata toimuma kasutaja oma arvutis, vaid seda saab teha ka veebipõhiselt, et ligipääs dokumentidele oleks olemas igal ajal ja igalpool. Lisaks on annab see eelise dokumente hõlpsasti jagada teiste kasutajatega, ilma, et peaks ühte dokumenti mälupulgal või eposti teel teineteisele saatma. Tuleb vaid jagada ligipääs soovitud kasutajale ja dokumenti saab veebipõhiselt muuta ja täiendada. Üks populaarsemaid keskkondasid selle jaoks on Google Docs. Google kontoritarkvara peetakse esimeseks veebipõhiseks asenduseks Microsoft Office paketile, sisaldades nii Wordi, Exceli kui ka Powerpointi analooge, mis töötavad veebilehitsejas ning arvutisse paigaldamist ei nõua. Vaata ka Zoho kontoritarkvara.
Teistsugust tüüpi koostöökeskkond on viki. Viki võimalustest saate täpsemalt lugeda siit. Üks levinumaid viki teenusepakkujaid on MediaWiki, mida kasutab suurim ja tuntuim vikikeskkond Wikipedia. Vaata ka: PBwiki.
Kolmas tüüp koostöö keskkondasid on mõistekaardi loomise keskkonnad, kus üheskoos on võimalik veebipõhiselt luua, jagada ja täiendada mõistekaarte. Näiteks on Wisemapping, Mind42, Bubbl.us ja Mindmeister.
Dokumentide jagamise keskkonnad
Erinevate dokumentide jagamine kolleegid, sõprade, kaasõpilaste ning kõigi teiste arvutikasutajate vahel võib mõnel juhul olla tõeliselt raske. Probleemideks on nii failide suurused, mis ei lase tihti näiteks esitlusi emaili teel saata või ka faililaiendid - uusim versioon Wordist on ehk paigaldatud küll Sul kuid mitte su sõbral ning tema sinu saadetud dokumente nii avada ei saa. Selliste olukordade vältimiseks saab kasutada teenuseid, mis on mõeldud erinevate failide üleslaadimiseks, hoidmiseks, ning jagamiseks. Eriti lihtne on seejuures viimane tegevus, kus dokumenti on võimalik saata edasi nii meilitsi lingiga või isegi sisestada veebilehele sarnaselt YouTube videotega.
ePortfooliod
Elgg on hea näide nö hajutamata personaalsest õpimaastikust. Elgg on personaalne töövahend kombineerides endas elemente ajaveebidest, e-portfooliost, sotsiaalsetest võrgustikest eesmärgiga toetada õppimist läbi teadmiste jagamise, suhtluse ja reflektsiooni. Elgg’i pedagoogiline kontseptsioon rõhutab õppija-keskset ennastjuhtivate õpitegevuste planeerimist ja läbiviimist autentses õppija enda loodud struktuuriga keskkonnas. Autonoomsus ja elukestev õpe on peamised märksõnad Elgg õpikeskkonnas. Õppija loob oma identiteedi avaldades oma mõtteid ja töid lisaks informatsiooni tarbimisele. Elgg võimaldab salvestada ja ladustada tehtud töid ning jälgida oma õppimise progressi. Samas toetab Elgg ka õpikogukondade teket, kus õppija saab valida omale sobivad võrgustikud või selle puudumisel ise uue luua. Seega pakub Elgg õppijatele olla peremees oma õpitegevustes alustades oma keskkonna loomisest lõpetades õpiprotsessi reflekteerimise ja hindamisega.
Vaata ka Õpetaja ePortfoolio.