Personaalsed õpikeskkonnad

Sotsiaalsed võrgustikud, kogukonnad ja personaalsed keskkonnad

Personaalset keskkonda võib vaadelda kui üht osa sotsiaalsest võrgustikust, sest on ju üsna tihti need keskkonnad üles ehitatud sotsiaalse tarkvaraga, mille põhiolemus ongi sotsialiseerumise võimaldamine. Pea kõik sotsiaalse tarkvara vahendid võimaldavad vähemal või rohkemal määral luua võrgustikke vastavalt soovile. Loomulikult on õppijal võimalus valida ja otsustada, millise osa ta oma personaalsest keskkonnast teeb avalikuks ja kellele ning millise osa hoiab vaid endale.

Võrgustikes on personaalse keskkonna komponendid kui olulised lülid. Näiteks piltide jagamise tarkvara Flickr või professionaalse kogukonna moodustamiseks mõeldud LinkedIN ja Xing on keskkonnad, kuhu saab järjest rohkem liita ja kutsuda sõpru, kolleege jne. Kui siiani on enamuses tehtud seda lõbu pärast, siis üsnagi palju on hakatud looma ka tööalaseid võrgustikke ja kogukondi.

Personaalsed õpikeskkonnad grupitöös
Kui õppija võtab osa grupitööst eeldab see ühiste eesmärkide ja strateegiate jõudmiseni. Suurim väljakutse grupitöös on tuua kokku õppijate ootused, kogemused, rollid ja keskkonnad, et luua funktsioneeriv koostöö situatsioon. Grupitöö puhul tuleb muudele läbirääkimistele lisaks veel ühiste vahendite leidmine ja efektiivne rakendamine s.t. osa personaalsetest keskkondadest moodustavad grupi keskkonna või teisiti öeldes hajutatud keskkonna grupi liikmete vahel. Grupi keskkond funktsioneerib seni kuni grupp on oma eesmärgid täitnud. Lisaks komponentidele õppijate personaalsetest keskkondadest võib tekkida vajadus leida lisa vahendeid ja ressursse, et grupitöö edukalt läbi viia. Nii nagu personaalsed keskkonnad nii on ka grupi moodustatud keskkonnad pidevas muutumises oma struktuuri, komponentide ja ulatuse poolest vastavalt hetkesituatsioonile ja eesmärgi eripärale.

Hajutatud grupi keskkonnas saame rääkida erinevatest tegevustest: tegevused, mis käsitlevad sisuga seotud vestlusi ja regulatiivsed tegevused, mis hõlmavad rollide jagamist grupi sees, vahendite ja ressursside valimist jne. Mõlemad tegevused eeldavad pidevat läbirääkimist ja kokkuleppeid.

Infovoogude haldamine

Oletame, et igal hommikul tööle tulles on sul harjumuseks saanud pilk peale visata uudistele Eestis ja välismaal, kahele ajaveebile, mis käsitlevad sind huvitavaid teemasid ning loomulikult on sul vaja ülevaadet ilma prognoosidest. Selleks, et neid lugeda tuleks sul hakata otsima ja avama erinevaid veebilehekülgi, mis lõppkokkuvõttes on üsna suur ajaraiskamine ja pealegi tülikas ettevõtmine. Lahenduseks pakutakse võimalust kõik sind huvitavad teemad erinevatest allikatest ühte kohta tõmmata välistades sellega internetis erinevatel veebilehtedel ringi surfamise ja otsimise. Järgnevalt tuleb juttu agregaatoritest ja vookogudest ning nende kasutamise võimalustest õppetöös.

Agregaatorite (nt. Netvibes, Pageflakes, Protopage jt.) peamine idee seisneb erinevate infovoogude tellimises ja kombineerimises ühte kohta lihtsustatud kujul vastavalt kasutaja poolt defineeritud vajadustele. Agregaatorite eesmärk on vähendada ajakulu, et end kursis hoida olulise informatsiooniga ning regulaarselt jälgida erinevatel veebilehekülgedel toimuvaid uuendusi. Agregaatorid võimaldavad luua unikaalse informatsiooni ruumi, mida võib nimetada ka „personaalseks ajaleheks“ s.t. kokku jooksevad need uudised ja infovood, mida kasutaja ise on valinud tema seatud tingimustel. Agregaatorite kasutamise eelis on see, et infovoogudega ei tule kaasa reklaami ega muud segavat ning tegemist on pealkirjadega (või ka esimeste lausetega sisust) andes omakorda kiire ülevaate kasutaja poolt tellitud infovoogudest. Suurema huvi korral on võimalus lugemist jätka juba algallikast.

Vookogud töötavad teatud infovahetusstandardite: RSS ehk Realy Simple Syndication (eestikeelset lugemist siit RSS kohta), Atom feed – Atom Syndication Format (atom) alusel, tõmmates kasutajani elemente - artiklite pealkirju ja artikli algusest pärinevat tekstilõike, pilte ning linke. Sellist edasitoimetamise viisi nimetatakse sündikatsiooniks. Kasutaja poolt erinevatest allikatest tõmmatavaid vooge saab tellida ka ühest agregaatorist teise OPML failina – see võib osutuda vajalikuks, kui tahetakse vookogu vahetada või soovitakse mõni kaaslane vookogusse tõmmatud infot lugema.

Agregaatoreid võib jagada veebipõhisteks (nt. Pageflakes, Netvibes, Protopage) ja allalaaditavateks (täpsem info siin eesti keeles). Samuti on mõnedesse veebibrauseritesse (nt. IE, Mozilla, Firefox, Flock) uudisvoogude sirvijad juba sisse ehitatud. Kasutades veebipõhiseid vookogusid on kasutajal võimalus määrata, kas ta soovib oma agregaatorisse tulevaid voogusid ka teistega jagada s.t. muuta osaliselt või täielikult oma infovood avalikuks ning ka anda õigusi vookogu lehekülgi muuta. Veebipõhiste agregaatorite pluss on selles, et neid ei pea allalaadima ega installeerima ning on kasutatavad ka teistest arvutitest, kus on internetiühendus; miinuseks aga see, et neil puudub väljaspool internetiühendust uudiste lugemise võimalus. Antud moodul käsitleb lähemalt veebipõhist agregaatorit.

Lisaks erinevatele uudiste ja ajaveebide infovoogudele on vookogusse võimalik tõmmata ka pilte (nende voogusid) Flickr keskkonnast, videolõike Youtube keskkonnast, märksõnade voogusid del.icio.us sotsiaalse järjehoidja keskkonnast jne.

Veebipõhiste agregaatorite (nt. Netvibes, Pageflakes) peamisele infovoogude haldamise funktsioonile on neil veel teisigi lisafunktsioone (kergesti lisatavaid vidinaid), mis võimaldavad organiseerida ja korraldada oma igapäeva elu. Näiteks saab oma agregaatori lehele paigutada kalendri, märksõnu sotsiaalsest järjehoidjast, märkmeid kirjutada ning koostada tegemist vajavate tegevuste nimekirja. Lisaks on võimalik teha erinevaid otsinguid ning lugeda e-maile. Seega saab agregaatorid muuta personaalseteks töö- ja õppekeskkondadeks.

Agregaatorite ja infovoogude pedagoogiline rakendus
Agregaatoreid ja infovoogude kogumise põhimõtet on võimalik väga edukalt ka õppetöös rakendada. Agregaatorite vajalikkus tuleb ilmsiks siis, kui kursus väljub institutsionaalsetest õpikeskkondade piiridest ning igal õppijal on oma vahendid ja tööriistad oma õppimise hõlbustamiseks. Õppijate hajutatud õpikeskkondades toimuva jälgimine ükshaaval on aeganõudev, seega agregaatorisse kokkujooksvad vookogud õppijate hajutatud õpikeskkondadest annavad võimaluse näiteks jälgida õppija töid ja seal tehtavaid muudatusi ilma et peaks minema iga tudengi kodulehele või ajaveebi. Õppejõud saab luua monitooringulehe agregaatori abil, kuhu kogutakse kokku kõigi kursusel osalejate ajaveebid, sotsiaalsetesse järjehoidjatesse pandud märksõnad antud kursuse tarbeks ning ka uudised ja teated kursuse ajaveebist ilmuvad agregaatori lehele. Agregaatori lehele saab lisada ka näiteks ühise kalendri, teadetetahvli (kuhu saavad postitada ka õppijad), foorumi või jututoa. Seega annab agregaator hea ülevaate mitte ainult tuutorile vaid ka õppijatele endile kursusel toimuvast võimaldades jälgida õppijate progressi läbi nende ajaveebide.