Ilusat kevadet ja suve!

Tänase seisuga on kursus läbitud järgmistel osalejatel, need andmed saadame me ka eÕppe Arenduskeskusele, kes peaks osade teie koolituskulud katma:

Andres Mulin

Meeli Voore

Priit Pihlik

Eve Lamberg

Viive Karusion

Kristiina Klaas

Tatjana Norman

Varje Tipp

Kaarin Vask

Külli Jacobson

Külli Jesmin

Heikki Eljas

Veronika Tuul

John Rodriguez

Anne Keerberg

Maia Pavlenko

Raissa Ajukaj

Siret Piirsalu

Egle Krull

Krista Eskla

Sirje Klaos

Katrin Kisand

Maarja Kask

Katrin Saks

Ly Sõõrd

Ragnar Õun

Priit Lomp

Mati Kirikal

Kohtumiseni uutel kursustel.

1. Mida uut õppisin sellel kursusel? Kas antud kursus täitis minu ootusi? Kas kursusel osalemine andis mulle midagi kasulikku (uut informatsiooni, uusi teadmisi ja oskusi, uusi tutvusi)?

2. Millised on minu kogemused sellel kursusel? Siinkohal ei tasuks kindlasti unustada ka negatiivseid kogemusi.

3. Mis võiks/peaks sellel kursusel olema teistmoodi (tegevused, kursuse ülesehitus, tagasiside, üldine lähenemine jne.)?

Kindlasti tuleb kasuks kaasõppurite personaalsete õpikeskkondadega tutvumine, nende postituste lugemine ja kommenteerimine.

Personaalne teade: võib juhtuda, et alates 17. detsembrist ei pruugi Terje leida võimalust e-mailidele vastata (kuid teeb kõik endastoleva, et internetiühendus oleks olemas ) ning seega kõigi küsimustega tuleks igaks juhuks pöörduda Kairiti poole.

Kellel ajaga kiire ja muid tähtsamaid tegemisi enne jõule, kuid siiski soovib mingil hetkel arvestuse kirja saada, siis Kairit on nõus (Terje puhkab) teie tegemisi vastu võtma 15. jaanuarini 2009.

Kursuse alguses sai hindamiskriteeriumites kokku lepitud, et peamiseks mõõdupuuks on teie isiklik rahulolu postituse avalikustamisel s.t. et kui postitatakse oma ajaveebis avalikult oma kodutööd kõigile lugemiseks, siis järelikult on see  maksimaalne panus, milleks antud hetkel antud situatsioonis ollakse võimelised ja rahul ning mida postitaja ise ei pea häbenema. Selline saab olema ka arvestuse kriteerium personaalse õpikeskkonna kirjelduse ja essee puhul.

Gliffy, Vyew, Bubbl. Need sobivad ka väga edukalt grupis ühiste jooniste koostamiseks.

Seega selle nädala lõpuks ootame:

• mõne teile vajaliku (õpi)tegevuse kirjeldust
• selle tegevuse sooritamiseks koostatud keskkonna kirjeldust
• joonist, mis näitab ära, kas ja kuidas keskkonna elemendid on omavahel seotud
• kaasõppurite postitustele pilgu heitmine ja oma arvamuse avaldamine

Kellel aega ja võimalusi, siis oleks tore näha ka mõnda reaalselt töötavat keskkonda. Selleks ootame ligipääsu mõnele elemendile/vahendile teie keskkonnas (kui teie keskkond on mõeldud avalikustamiseks).

Jõudu selle OMA loomisel!

Selle nädala tegevused on järgmised:

• Vali mõni eluline tegevus ning mõtle milliseid vahendeid (keskkonda) sul on vaja, et seda tegevust sooritada.
• Kirjelda seda tegevust ning potentsiaalset keskkonda ning selle elemente oma ajaveebis.
• Tee tutvust ka erinevate sotsiaalse tarkvara keskkondadega, et leida sobivaimad oma tegevuse toetamiseks. Lugemismaterjali leheküljel 5. nädala all on ära toodud kaks näidet, millised võivad olla vahendid, mida kasutada. Lisaks siin ajaveebis “töövahendite ülevaate” leheküljel pakutavale leiab valiku sotsiaalset tarkvara ka siit ja siit. Loomulikult ei pea teie keskkond sisaldama sotsiaalse tarkvara vahendeid, vaid võib sisaldada ka hoopis teistsuguseid elemente. Siinkohal ootame loomingulisust
• Ja ikka ja jälle kaasõppurite postituste lugemine ja kommenteerimine.

Selleks, et näha, kas teie blogis on avaldamata kommentaare meilt või teistelt osalejatelt, logige sisse oma blogisse ning liikuge edasi kommentaaride lehele. Seal on näha, kas teile on saabunud uusi kommentaare, mis vajaksid avalikutamist.

Küsimuste ja ettepanekud võite kommentaaride kujul jätta siinsesse blogisse.

…järjekordselt kogesime, et eestlased on ja jäävad kidakeelseteks Kui ikka näpuga ei näita ja nimeliselt ei palu ning konkreetset küsimust ei esita, siis ega keegi oma arvamust avaldama ei hakka, olgu see siis avalikult ajaveebis või videokonverentsidel.

Aga sellegipoolest öeldi väga huvitavaid mõtteid. Siinkohal väike väljavõte:

Esimene flashmeeting:

osalejad: Anne, Krista, Sirje, Egle, Terje, Kairit

Teine flashmeeting:

osalejad: Heikki, Külli, Terje

Personaalsete õpikeskkondade filosoofilis-pedagoogiline ja tehnoloogiline lähenemine…

Need on väga tihedalt seotud ja enne ei saa pedagoogiliselt midagi üles ehitama hakata, kui ei ole tehnilist üleolekut vahendite osas s.t et tekitada olukord, mida tahan tekitada. Üsna tihti aga kiputaksegi tehnilise lahenduse juurde jääma. Kuid järjest rohkem on hakatud rääkima, et me peame õppima ka tehnoloogiat kui vahendit kasutama, s.t. õpikeskkonna koostamist võib ka käsitleda kui õpitulemust.

Kelle poolel peaks olema suurem initsiatiiv personaalse õpikeskkonna loomisel? Kas õppija loob või õppejõud loob?

Ühelt poolt rääkides personaalsetest keskkondadest, siis see sõna “personaalne” justkui vihjab, et õppija peaks võtma initsiatiivi. Teisest küljest kõlab see kui tundmatus kohas vette viskamisega, kus õppija peab järsku ise olema võimeline ja pädev oma keskkonna loomisega toime tulema. Siinkohal kaldume arvama, et peaks olema selline kuldne kesktee, kus õppija ja õppejõu koostöös toimub sobivate vahendite ja sobiva keskkonna loomine. Mingisugune korrastatus (juhendid, suunamine jms) peaks kursuse puhul ikka olema.

Tekkis arutelu: Mis siis ikkagi on e-õpe?

Üldelevinud arvamus, et kui loengutekst on internetis, siis on tegemist e-õppega. Paratamatult tekib küsimus, et kas see ikka on see, mis peitub e-õppe mõiste taga? Toodi võrdlus et õppejõud tuleb ja loeb loengu ning kuulajad on passiivsed informatsiooni vastuvõtjad. Siinkohal saab paralleelle tõmmata  e-õppe mõistega…mõlemal juhul toimub materjali esitamine, kas siis veebis või näost näkku…kuid õpetamine ja pedagoogiline aspekt on midagi muud.

Kas oleme valmis pöörduma personaalsete õpikeskkondade usku?

Usku on kõvasti ja personaalsed õpikeskkonnad on huvitav teema. Praegu tundub, et avalikustamine ja minu mõtete kättesaadavaks tegemine teistele ei ole muutnud minu õppimist.  Tegelikult on meil kõigil võimalus ise otsustada, mida me avalikustame ning kuidas me soovime, et teised meid tajuksid. Õpetamise seisukohalt on avalikustamise eesmärk jagada oma materjali, et teised saaksid ideid ja näiteid või isegi seda materjali korralikult algallikale viidates kasutada. Võõra materjaliga tundi minna ei saa…ikkka oma tahaks.

Kuigi flashmeetingul jäi kõlama arvamus, et ega õppijad ei ole valmis olema piisavalt enesejuhitavad, on selles suunas vaja midagi ette võtta.

Õppija ei saa olla ilma kogukonnata, vaja kedagi, kes tema tegemistel ka silma peal hoiab ja aitab. Kas personaalsed õpikeskkonnad toetavad õppijat rohkem? Kas õpitulemused on paremad?
Peamine arvamus, et üsna palju sõltub motivatsioonist. Kui õpitakse vaid hinde peale, siis saab see raske olema…täiskasvanud tudengite motiveerimine ei peaks küll olema õppejõu probleem…Suurt mängib rolli ka kaasõppurite tugi…alati peab keegi sekkuma ja peab probleemi tõstatama…siinkohal võiks personaalse õpikeskkonna roll olla suur luues paremaid võimalusi kui õpihaldussüsteemid, s.t tuua õppija lähemale kogukonnale ja just õppija valitud kogukonnale…

Kas meil peaks olema foorum siin kursusel, et mõtteid jagada?

Teiste blogide kommenteerimine on aeganõudev ja eriti ei innusta. Teisalt paneb flashmeeting jälle teatud ajaraamidesse ning ühise aja leidmine on väga keeruline….seega foorum, mis pidevalt toimib taustaks oleks vast hea mõte…
Siinkohal ootame kõikide kommentaare, kas tunnete puudust erinevatest võimalustest oma mõtteid jagada? Kas võiks olla kuskil ühine pesa, kus ühiselt olenemata ajast teemade üle diskuteerida?

Kas hajutatus on probleem?

On probleem… kuigi tegelikult seondub see kaasaegse infoga hakkama saamisega…peame suutma luua oma süsteemi ja korrastama oma allikaid…selles mõttes on see väljakutse, millega me kõik ühel või teisel moel kokku puutume. Tegelikult peame ju mõnikord oma töös lahendama probleeme meeskonnas, kus ei toimu näost näkku kohtumisi…peame looma ühise toote…

Meie tudengitel on grupis töötamise kogemusi vähe…

Jõudsime ühisele järeldusele, et Eestis pole koosõppimist ja koos tegutsemist, pigem rõhutatakse individuaalset tulemust. Ühelt poolt seab barjääri kinnine õpihaldussüsteem, teiselt poolt nö “vana-kooli” mõtlemine. Seega peaksime looma õppijatele rohkem võimalusi ja väljakutseid rahvusvaheliseks koostööks, ühiste projektide loomiseks, koosõppimiseks….

Üks probleem, mis tõstati, on hindamise probleem grupitöö puhul…ei taheta aktsepteerida grupihinnet või hinnata kaasõppijate panust ühisesse grupitöösse. Personaalsete õpikeskkondade kontseptsioon toetab igati grupi- või kogukondlikku koostööd. Kuigi jah täna on õppejõul veel üsna keeruline seda kontrollida, näiteks anda tagasisidet, mis õppijale ju ülioluline.

Personaalne õpikeskkond võib tekitada nö sotsiaalse üksinduse tunde, eriti siis, kui tagasisidet ei saa kelleltki…Kuigi samas iseendaga on ka päris huvitav olla st personaalses keskkonnas isseend jälgida ja oma kirjutatut üle lugeda on ka kasulik. Elektrooniline suthlus peaks olema üks abivahend, see on vahend nagu iga teinegi. Õppijate omavaheline kontakt käib motivatsiooni juurde…

Hoolimata sellest, et esimene flashmeeting kujunes suures osas kursuse koolitaja monoloogiks, kas siis ta kannatamatuse tõttu (ei andnud piisavalt aega mõtteid koguda) või tõepoolest osalejate kartuses kasutada tehnoloogiat ja avaldada oma arvamust, tehti ettepanek, et kursuse teises pooles või enne lõppu võiks samuti flashmeetingu teha. Vast on selleks ajaks ka asjalikke küsimusi tekkinud…

Oleme optimistid ja valmis uuesti proovima ehk siis enne kursuse lõppu üritame korraldada veel ühe flashmeetingu.

Mis on siis parem? Kas avatud (ehk siis mingis mõttes personaalsed keskkonnad) või suletud õpikeskkonnad (õpihaldussüsteemid)?

Kas suletud õpikeskkonnad on ikka õppijakesksed keskkonnad või hoopis administratiivsed abivahendid?

Kas ja mis on puudu praeguses pedagoogilises lähenemises? Mis võiks olla sellisel juhul alternatiivne lahendus?

Kas õppejõu ja õppija rollid muutuvad erinevates keskkondades?

Kas ühe keskkonna puudus on teise keskkonna eelis?

Kutsume teid kaasa mõtlema lugedes 4. nädala lugemismaterjali ning avaldades sellel teemal arvamust teie isiklikes ajaveebides, samuti lugedes ja kommenteerides kaasõppurite mõtteid. Lisaks ootame ajaveebi sissekannet ühe konkreetse suletud õpikeskkonna kasutamise kogemusest, mis on/olid selle plussid ja miinused. Kogemuse kirjeldus võib olla nii õppija kui õppejõu vaatenurgast.

Kohtumiseni!

Ragnar: “Personaalsed õpikeskkonnad on personaalsed õpikeskonnad, mis sisaldavad personaalseid vahendeid”

Sirje: “Personaalne õpikeskkond on õppija poolt loodud interaktiivne veebipõhine keskkond, kuhu on koondatud õppija jaoks olulisemad õppematerjalid, kaasõppurite kontaktandmed või suhtluskanalid ning õpetaja/juhendaja ettepanekud, märkused ja soovitused, mida soovitakse kõigiga jagada”.

Katrin Kisand: “Personaalne õpikeskkond - see on näiteks blogi, kuhu saan laadida kõik omad õppematerjalid, embeddida või lisada näiteks lingid teistele sotsiaalsetele tarkvaradele, kust avanevad pildigaleriid, slaidiesitlused, videod. et nagu ise lood endale sobivasse kohta sellise õpipesa”.

Terje: “Personaalne õpikeskkond on keskkond, mis sisaldab indiviidi poolt valitud vahendeid, inimressursse, materjale, millest indiviid on teadlik ja omab neile ligipääsu antud ajahetkel ja konkreetses õpisituatsioonis”

Tatjana: “Personaalsed õpikeskkonnad on õppija poolt hallatavad ja kontrollitavas keskkonnad, mis toetavad õppijat õpieesmärkide püstitamisel, õppesisu ja protsessi organiseerimisel ning suhtlemisel teiste õppijatega ning õpetajatega”

Ootame lisa